Eestist väljasaatmise vaidlustanud Vene kodanikust süüdimõistetu sai riigikohtus võidu ({{commentsTotal}})

Riigikohus.
Riigikohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohtu halduskolleegium tühistas politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2017. aasta juulis tehtud otsuse, milles amet tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas sissesõidukeelu 1983. aastast Eestis elavale korduvalt karistatud Venemaa kodanikule.

Samas jättis riigikohus muutmata PPA otsuse tunnistada kehtetuks sama isiku pikaajalise elaniku elamisluba.

Riigikohtu otsuse tulemusel peab PPA nüüd kaebaja taotlusel hindama, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba.

PPA tunnistas Eestis elava Venemaa kodaniku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas sissesõidukeelu ajal, mil kaebaja kandis vanglakaristust.

1977. aastal sündinud isikut on korduvalt karistatud varguste ja narkootilise aine valdamise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras.

Riigikohtu kolleegium selgitas, et Euroopa liidu õiguse alusel on pikaajaliselt Eestis elanud välismaalasel tugevdatud kaitse riigist välja saatmise vastu.

See tähendab, et kuriteos süüdimõistmine ei tohi isikule tuua automaatselt kaasa kohustust Eestist lahkuda. Kohustus lahkuda saab tekkida üksnes siis, kui isikust lähtuv oht on nii PPA otsuse kui kohtuotsuse tegemise ajal tegelik ja piisavalt tõsine.

Kohus märkis, et PPA otsus tunnistada kaebaja elamisluba kehtetuks oli õiguspärane, sest kaebaja kujutab enda kuritegeliku mineviku tõttu teataval määral ohtu avalikule korrale.

"Pikaajalise elaniku staatuse lõpetamine ja Eestist lahkuma kohustamine on aga oma mõjult erineva kaaluga otsused. Seetõttu ei õigusta igasugune oht pikaajalise elaniku riigist väljasaatmist, mistõttu tühistas kohus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsused," teatas riigikohus.

Kolleegiumi hinnangul oli oluline arvestada kaebaja tegevustega viimase vanglakaristuse kandmise ajal.

Kaebaja läbis sõltuvusrehabilitatsiooni programme, õppis eesti keelt ja tegutses vanglas kogemusnõustajana.

Vangla võimaldas talle karistuse kandmist avavanglas ning töötamist järelevalveta väljaspool vanglat. Pärast PPA otsuse tegemist vabastas kohus kaebaja ennetähtaegselt vangistusest ning ta ei ole sellest ajast alates õigusrikkumisi toime pannud.

Riigikohtu otsuse tulemusena peab PPA lahendama kaebaja taotlusel küsimuse, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba. Tähtajalise elamisloa andmisel muutub kaebaja staatus ning tal ei ole muu hulgas enam tugevdatud kaitset väljasaatmise vastu.

Juhul, kui kaebaja peaks panema toime uue kuriteo, võib see kaasa tuua tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: