Riigikogu valimistel on hääletanud ligi 35 000 valijat
Alates neljapäevast saab nädala jooksul anda riigikogu valimistel oma e-hääle ning õhtuks oli seda võimalust kasutanud üle 30 000 valija, neile lisandub 4600 maakonnakeskuses hääletanut.
E-valimiste turvalisuse eest vastutab riigi infosüsteemi amet (RIA), kuhu kõik e-hääled kokku jooksevad.
Ameti tõrjuda on ka võimalikud küberrünnakud, mille tarbeks on eelmiste valimistega võrreldes tehnosüsteeme oluliselt täiustatud.
Valimiste infosüsteem ehk koguja töötab eraldi kolmes andmekeskuses ja paraleelselt hääletajad satuvad ühte neist kolmest keskusest.
RIA tehnoloogiaosakonna juht Tarmo Hanga kinnitas, et kes kellele hääle annab või kui palju on üks või teine erakond hääli saanud, nemad ei näe. "Mida me näeme, on see, palju on üheaegselt hääletajaid liinil ja kui suur on koormus."
Piiranguid esialgu e-valijatele seatud ei ole ehk sarnaselt ID-kaardi uuendustele või maksude deklareerimisele, inimesed virtuaalses järjekorras tõenäoliselt seisma ei pea. Samas kinnitab Hanga, et võimalus piiranguid seada neil muidugi on.
"Süsteemi varu on tegelikult piisavalt suur, et palju rohkem üheaegselt liinile tulijaid ära teenindada," kinnitas Hanga.
Küberrünnakuid neljapäeva pärastlõunaks Eesti e-valimiste mõjutamiseks või haavamiseks ei olnud amet tuvastanud.
RIA CERT-EE juht Tõnu Tammer ütles, et võimalike küberrünnete tõrjumise võimekus on kindlasti suurem, kui see oli eelmiste valimiste ajal.
"Meil on võimalus jooksvalt pidurdada selliste rünnakute jõudmist valimiste süsteemini ja nii, et see ei paistagi valimiste süsteemis välja," ütles Tammer.
Siiski on nii mõnigi e-hääletaja näinud oma arvutiekraanil kirjet, et viirustõrjeprogramm on valimiste e-rakenduse kvalifitseerinud ebasoovitavaks.
"Me oleme saanud üksikuid teateid, et erinevad antiviiruse programmid on lugenud meie valijarakendust ebaturvaliseks. Mida sel juhul saab teha, on kindlasti antiviiruse tarkvara ära uuendada ja kui on võimalik, siis lubada üksik erand. Aga me paraleelselt töötame ka antiviiruse tootjatega, et need häired saada maha," märkis Tammer.
Kõige hõivatum oli e-valimiste keskkond esimestel tundidel. E-hääli saab anda seitse päeva.
Paralleelselt toimub ka eelhääletamine. Maakonnakeskustes toimub see neljapäevast pühapäevani, valimisjaoskondades saab eelhääletada uue nädala esmaspäevast kolmapäevani. Valimispäev on 3. märts.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Aktuaalne kaamera"