Euroskeptikud võivad järgmises europarlamendis saada 250 kohta
Möödunud nädalal avaldati esimene põhjalik prognoos Euroopa Parlamendi järgmisest koosseisust. Uuring analüüsib iga liikmesriigi poliitilist maastikku ja joonistab pildi Euroopa Parlamendist, kus suurtel poliitilistel gruppidel on edaspidi märksa keerulisem otsuseid langetada.
Täna on Euroopa Parlamendi kõige suurem fraktsioon konservatiividel ehk Euroopa Rahvaparteil EPP, kellel on 217 kohta. Järgmises parlamendi koosseisus väheneb kohtade arv küsitluste järgi 184-ni.
Suuruselt teine on Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, kelle saadikutel on 186 kohta. Prognoos annab sotsidele järgmises paralamendis 135 kohta.
Oluline on silmas pidada, et kuna parlamendi koosseis väheneb 750-lt kohalt 705-ni, kaovad osad kohad lihtsalt Brexiti tõttu, aga poliitiline trend on siiski ühemõtteline. Prognoosi järgi kaotavad suurimad parteid esmakordselt Euroopa Parlamendi ajaloos enamuse. Kusjuures viimases parlamendi koosseisus otsustasid konservatiivid ja sotside suur koalitsioon umbes 75 protsendi määruste ja direktiivide üle. Täna suuruselt kolmas Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon jääb ilma briti konservatiividest ja saab ilmselt lisajõude Poolast Tšehhist ja Rootsist.
ECR-ile prognoositakse kokku 51 kohta. Aga näiteks sotsidel on nendega väga raske ühist keelt leida.
Pealiini parteidest ainus kasvav euroopameelne jõud järgmises parlamendis näib olevat ALDE. Liberaalidele ennustatakse järgmises koosseisus 75 kohta. Eestist kuuluvad ALDE ridadesse nii Kesk- kui ka Reformierakond. Kui Rahvapartei, sotsid ja ALDE suudaksid pragmaatiliselt koostööd teha, saaksid nad enamuseks vajalikud hääled ilmselt kokku.
Väiksematest vasakule kalduvatest gruppidest kaotavad mõne koha nii Rohelised kui ka Ühendatud vasakpoolsed, aga kokkuvõttes säilitavad nad sama osakaalu.
Parempoolses servas kasvab poliitiline muskel nii Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD) kui ka Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon toel (ENF).
Matteo Salvini juhitud Liiga muutuks Euroopa Parlamendis 27 saadikuga suuruselt teiseks delegatsiooniks Saksa konservatiivide järel.
Üle jäävad veel kindla poliitilise kuuluvuseta saadikud. Suur küsimärk on näiteks, kuhu maanduvad Emmanuel Macroni En Marche´i ridadest valitud saadikud.
Seega, euroskeptilised või populistlikud jõud võivad järgmises parlamendis hõivata 250 kohta 705-st ja seni enamusega harjunud pealiini parteid peavad hakkama otsima uusi koostööpartnereid.
Toimetaja: Aleksander Krjukov