Euroopa Liit loodab autode uued turvanõuded paika panna lähikuudel
Euroopa autode standardvarustusse võivad tulevikus hakata kuuluma automaatne hädapidurdussüsteem, kiiruse ületamist raskendav gaasipedaal ja muud uued turvameetmed. Selline määrus ootab Euroopa Liidus lõplikku kokkulepet.
Autofirmade reklaamklippidel on näha, kuidas toimib üks oluline uue turvalisuspaketi meede - hädapidurdamine, kui auto näeb vahetult enda ees takistust ja juht ei tegutse. Auto hakkab tulevikus juhile andma mitmesugust lisainfot ja kontrollima ka juhi enese tähelepanelikkust. Euroopa Liit tahab, et suurem turvalisus oleks üldine standard mitte luksusautode lisavarustus.
Euroopa Parlamendi sõidukite turvalisuse määruse raportöör Roza Gräfin von Thun Und Honenstein ütles "Aktuaalsele kaamerale", et varustus hakkab olema massikaup ja see ei ole kallis. "Me ei taha, et odavamad autod ja vaesemad inimesed oleksid vähem kaitstud kui kallid autod ja rikkad inimesed."
Autotootjad toetavad üldiselt sõidukite turvalisuse suurendamist ja ütlevad, et see ei muuda neid ka oluliselt kallimaks. Küll aga leiavad nad, et mitmed turvameetmed duubeldavad sisuliselt teineteist ja suurim vaidlus käib praegu gaasipedaali üle.
Kui autojuht sõidab kiiremini kui märgid teel lubavad, siis peaks gaasipedaal sellest juhile füüsiliselt tunda andma ja püsikiirusehoidja kasutamisel võtab auto ise hoo maha.
Euroopa autotööstuse eestkõneleja Erik Jonnaert ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nemad pooldavad selle asemel hoiatusmärguande andmist, sest uus süsteem ei ole veel piisavalt valmis.
"Me tahame vältida situatsiooni, kus me paneme selle autosse ja me põhjustame juhtidele rohkem probleeme kui see on põhjendatud. Probleem seisneb praegu selles, et süsteem ei saa veel alati hästi aru liiklusmärkidest," märkis Jonnaert.
Brüsselis asub Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni ja selle nõunik Ceri Woolsgrove rõõmustas, et lõpuks püütakse suurendada ka nõrgemate liiklejate - jalakäijate ja ratturite turvalisust. Kiiruseületamisel peab ta tegusat gaasipedaali siiski infosüsteemist oluliselt tõhusamaks.
"Vahe eri süsteemide vahel võib-olla kuni 2000 surmajuhtumit aastas. On tohutu vahe infosüsteemi ja aktiivse nutika kiirust piirava juhiabi süsteemi vahel," lausus Woolsgrove.
Parlamendi komisjonis heaks kiidetud versioonis on survet avaldav gaasipedaal sees, aga autojuhil peab olema seda lihtne välja lülitada. Lõplik kokkulepe turvanõuetes sünnib lähikuudel. Kehtima hakkavad need mõne aasta pärast.
AMTEL: osa muudatustest ei ole mõistlikud
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) juht Arno Sillat ütles, et osa EL-i kavandatavatest meetmetest on mõistlikud, kuid osa mitte.
"Näiteks see vibreeriv gaasipedaal võib-olla autole nii kohane ei ole. Ja näiteks meetmete hulgas on üks niisugune huvitav asi - nõrgema osapoole kaitsmiseks ja peavigastuste vähendamiseks. See on auto ülemises osas. Selle kohta on autotootjate liit toonud välja, et kas siis esiklaasid peaksid muutuma pehmeks," rääkis Sillat "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
Ta lisas, et osa plaanitud uuendustest on tegelikult juba kasutusel, näiteks tagurdamisel kasutatavad kaamerad või muud hoiatajad.
"Osa on mõistlikud, osa vähem mõistlikud. Tuleks balanss leida. Loodan, et lõplik otsus tuleb natuke kasutajasõbralikum," märkis ta.
Sillat ütles, et kui Eestis on auto keskmine vanus umbes 16 aastat, siis võib võtta aega 20 aastat enne, kui kõik autod meie teedel on EL-i uute nõuetega.
Sillati sõnul uuendused väga palju auto hinda kallimaks ei tee.
Tavajuhtide arvamused on erinevad
"Aktuaalne kaamera" küsis Tallinnas ka Eesti autojuhtdelt, kuidas nad suhtuvad erinevatesse automaatsetesse turva ja häiresüsteemidesse, mis autodele paigaldatud.
"Siiamaani oleme hakkama saanud, et ma usun, et me saame ilma hakkama ka edaspidi, aga kui nad on targad ja läbimõeldud asjad ja me neile liialt lootma ei jää, siis nad võivad ju täitsa vajalikud ja kasulikud asjad olla," ütles Siim.
"Mul on muidugi see, mis tagant hakkab undama ja eest vilkuma, kui ma tagurdan ja on takistus ees ja see on hea. Aga ma kujutan ette, et kui mul gaasipedaal värsieb, siis ma küll enam sõita ei saa. See ehmatab ju ära," arvas Mari.
Susannah sõnul võib gaasipedaali raskemaks muutmine liiklusohutusele kaasa aidata, aga automaatset pidurdamissüsteemi pidas ta segavaks.
"Seda on juba statistikast näha, et kõik need turvameetmed, nad tegelikult aitavad päris palju kaasa, et vähendada seda. Parklas näiteks mõni inimene ei pane tähele, mõni autojuht ei pane tähele ja kõik läheb valesti lihtsalt," rääkis autojuht Margus.
Toimetaja: Indrek Kuus