Risti kogudus jätkab müntide ja kujude pärast kohtuteed riigi vastu ({{commentsTotal}})

Ajaloolised puuskulptuurid Risti kirikus 1928. aastast pärineval postkaardil
Ajaloolised puuskulptuurid Risti kirikus 1928. aastast pärineval postkaardil Autor/allikas: Repro

Risti kogudus pöördub riigi vastu tsiviilkohtusse, et lahendada aastaid kestnud vaidlus, kellele peaks kuuluma Risti kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolist münti. Samuti soovib kogudus tagasi enda valdusesse Nõukogude ajal kirikust restaureerimisele viidud 14. sajandil nikerdatud piibliainelisi üle-elusuuruses puitskulptuure.

Risti kogudus pöördub vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtusse, sest läbirääkimiste käigus riigiga pole omandiküsimuses pooli rahuldava tulemuseni jõutud, teatas kogudus. Halduskohus, mis lahendab isikute ja riigi vahelisi vaidluseid, leidis sama vaidluse läbivaatamisel 2017. aastal, et vaidlust on pädev läbi vaatama tsiviilkohus.

"Risti kogudus on seisukohal, et aastasadade jooksul kiriku põranda alla sattunud mündid olid mõeldud annetusena kirikule, riik seevastu peab leidu endale kuuluvaks. Kuna erinevad püüdlused riigiga omandiküsimuses kohtuväliselt kokku leppida on liiva jooksnud, ei näe kogudus jätkuvalt muud võimalust, kui jõuda lahenduseni kohtus," ütles Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer.

Kogudust esindava advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaadi Heidi Rajamäe-Pariku sõnul pole müntide kuuluvust siiani selgeks vaieldud, sarnases küsimuses puudub Eestis kohtupraktika ning seetõttu tuleb müntide osas lahendada omandiküsimus kohtus.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010-2011. Muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist.

"Põranda alt leitud müntide hulk võib tunduda suur, ent dateeringute järgi on mündid sattunud põranda alla aastasadade vältel, keskeltläbi vaid kolm kuni neli münti aastas," ütles Paloveer.

Suur osa münte leiti kiriku rahapaku ehk annetuste kogumise kasti ja altari endise või praeguse asukoha ümbrustest, samuti eesmiste pingiridade alt. "Seega on tegemist annetuste kogumiskohast pudenenud või annetamise eesmärgil kirikus välja võetud müntidega," lisas Paloveer.

Sama hagiga taotleb Risti kogudus enda valdusesse tagasi 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuure ehk Võidukaaregruppi. Vaatamata riigikorra vahetumisele pole kogudusel õnnestunud kujusid tänini tagasi saada ning need asuvad tänaseni Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.

"Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane ning seetõttu selgelt tuvastatav kujude omanik. Ei saa võtta tõsiselt riigi väiteid, nagu oleks Võidukaaregrupp riigi omandis," ütles Heidi Rajamäe-Parik. "1959. aastal restaureerimisele viimisel anti toonasele kultuuriministeeriumile üle küll kujude valdus, kuid mitte omand."

"Risti koguduse jaoks on tegemist hindamatu varaga, mis on olnud aastasadu kasutusel kirikus peetud teenistustel ja talitustel ning sama tähtsat rolli mängiks nad koguduse igapäevaelus ka tänapäeval," rääkis Paloveer. "Seetõttu soovib kogudus neid kindlasti endale tagasi saada."

EELK Risti kogudus on Harjumaal Harju-Ristil üle 700 aasta tegutsenud aktiivne kirikukogudus, mis tegeleb muu hulgas ka noortetöö, diakoonia ja eakatega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: