Ministeerium kaardistas korteriühistuseaduse probleemid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Mullu kehtima hakanud korteriomandiga seotud õigussuhteid reguleeriv seadus vajab justiitsministeeriumi hinnangul revisjoni.

Kehtiva seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis. Olemasolevatele korteriomanditele, mida majandati kuni 2018. aastani korteriomanike ühisuse vormis, lõi riik ise korteriühistu.

Veebruari keskpaiga seisuga on korteriühistute registris 22 996 korteriühistut, neist 22 963 registrisse kantud, 25 likvideerimisel, 0 pankrotis ja 8 kustutatud.

Justiitsministeerium kogub nüüd tagasisidet hetkeolukorra, probleemide, vajaduste ja ootuste kohta.

Korteriomandite moodustamine

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb korteriomandite loomisel kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist. Samas ei ole seaduses nõuet, et korteriomandid võib moodustada ainult nendes piirides ja andmetega (sh pindala), mis on ehitisregistris.

Justiitsministeerium küsib nüüd paarikümnelt huvigrupilt, kas säilitada olemasolev regulatsioon, pakkuda uus lahendus või sätestada, et korteriomandid võib moodustada ainult nendes piirides ja andmetega (sh pindala), mis on ehitisregistris.

Korteriomandi jagamine

Kehtiva seaduse lubab asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi.

Kohtupraktikas on leitud, et olemasoleva korteriomandi jagamiseks ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, st kui eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas.

Samas on korteriomandi jagamisel tekkinud ka olukord, kus korteriomandid on moodustatud selliselt, et neile pääseb juurde ainult läbi teise korteriomandi, mis on koormatud servituudiga.

Üheks võimaluseks selliste olukordade tekkimist vältida oleks nõue, et uue korteriomandi loomiseks on igal juhul vajalik kõigi korteriomanike nõusolek.

Korteriühistu nimi

Kehtiva seaduse järgi on igal korteriühistul seadusjärgne nimi, mis koosneb kinnisasja aadressist. Lisaks võib korteriühistul olla täiendav nimi.

Justiitsministeerium pakub võimalust, et kui korteriühistul on olemas täiendav nimi, siis seadusjärgset nime pole kohustust kasutada.

Korteriühistu juhtimine

Kehtiva seaduse järgi ei pea korteriühistul olema juhatust ega valitsejat, kui korteriomandite arv on kuni 10 või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Sellisel juhul juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Justiitsministeerium küsib, kas säilitada olemasolev regulatsioon või teha näiteks juhatus või valitseja kohustuslikuks kõigile korteriühistutele.

Samuti saaks tõsta korteriomandite arvu, millest alates on juhatus või valitseja nõutav või kaotada üldse juhatuse määramise kohustus.

Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne

Praegu ütleb seadus, et korteriühistu ei pea esitama majandusaasta aruannet ainult juhul, kui korteriomanikud juhivad ühistut ilma juhatuseta ja peavad kassapõhist raamatupidamist.

Kaalumisel on variant, kas teha majandusaasta aruanne kohustuslikuks kõigile korteriühistutele, Võimaldada jätta majandusaasta aruanne esitamata ka kuni kümne korteriomandiga korteriühistul, millel on juhatus. Veel ühe pakutud lahendusena on teha majandusaasta aruande koostamine ja esitamine vabatahtlikuks kõigile korteriühistutele.

Korteriomandi ja korteriühistu vaidluste lahendamine kohtus

Kehtiva seaduse kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetluses tuleb lahendada muu hulgas korteriomanike omavahelised kahju hüvitamise nõuded. Ehk hagita menetlusse kuuluvad kõikvõimalikud korteriühistu nõuded, sh majandamiskulude aga ka korteriühistu kahju hüvitamise nõuded korteriomaniku vastu. Seejuures tuleb menetlusse kaasata ainult asjassepuutuvad korteriomanikud.

Justiitsministeerium küsib nüüd nõu, kas sätestada selgelt, et korteriühistu majandamiskulu nõue lahendatakse hagita menetluses, kaasates ainult asjassepuutuvad korteriomanikud. Või vastupidi, et korteriühistu majandamiskulu nõue lahendatakse hagimenetluses.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: