"Pealtnägija": kohalikud süüdistavad Avinurme kirikuõpetajat eurorahadega skeemitamises ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hulk Avinurme inimesi heidab kohalikule kirkuõpetajale ette, et ta manööverdas koos mittetulundusühingu ja vallaga miljoni euro eest korda tehtud hoone oma kogudusele. Euroraha reeglite järgi on aga asi jokk.

700 elanikuga Peipsi lähedases asulas on olukord tuline, sest osa kohalikke pole rahul oma kirikuõpetaja ja valla aukodaniku Rene Alberi tegevusega ning heidavad talle ette sisuliselt eurorahaga kasvatatud viljade omastamist. Tüliõun on suurte eurorahade toel rajatud Elulaadikeskus, vahendas "Pealtnägija".

Kogu probleem puudutab kiriku kõrval olevat pastoraadihoonet, mis kümmekond aastat tagasi oli viletsas seisus. Kohalikel elanikel tekkis mõte, et Avinurme vääriks kogukonnale ja turistidele mõeldud elulaadikeskust.

"See on kohalik algatus, mille peamine eesmärk on hoida elus meie kultuuripärandit, mis on väga rikas ja kuulus oma puutöötraditsioonide poolest, laadakultuuri poolest," selgitas Elulaadikeskuse endine juhatuse liige Mari-Liis Tikerperi.

Samal ajal kui vald ja kohalikud mittetulundusühingust Nurmetuled otsisid võimalusi keskuse rajamiseks, tahtis Avinurme kirikuõpetaja Rene Alberi ennistada 1905. aastast pärit pastoraadihoone. Kuna maja on suur, aktiivi inimesed ka koguduse liikmed, siis usuti, et koos mahutakse ühe katuse alla: vana pastoraadihoone saab korda ja tegutseb elulaadikeskusena. Tagantjärele on osalised nii tülis, et ei lepi isegi kokku, kes oli idee eestvedaja.

"Kõik need projektid, need eelprojektid - seal on selgelt mustvalgelt näha, et mina olen selle sees, mina olen selle algataja," ütles Alberi, kes on nüüd Elulaadikeskuse juhataja.

"Ei kindlasti mitte. Tegelikult eestvedajad olid selles mittetulundusühingus Nurmetuled," vaidles Avinurme vallavanem aastatel 2011 kuni 2013 Raivo Reisenbuk.

Algul said kõik hästi läbi ja esimesi projekte prooviti teha koguduse alt, kuna aga eurotoetuste reeglid ei lubanud kiriku projektidele raha jagada, siis loodi 2008. aastal Sihtasutus Avinurme Elulaadikeskus. Selle võrdsed osalised olid kogudus, Avinurme vald ja MTÜ Nurmetuled.

Kogu projekti maksumus oli ligi 16 miljonit krooni ehk 950 000 eurot, millest üle 800 000 euro tuli toetusena EAS-ilt. Lisaks saadi tuge Leader programmist. Abirahaga korrastati lagunenud maja, ehitati leivaahi, loodi teisele korrusele muuseum, tehti külastus- ja õppeprogrammid ning palju muud.

Kriitikute väitel ei teinud Alberi koostööd

Paraku hõõgusid juba tuha all lahkhelid. Kriitikute väitel on Rene Alberi küll hingekarjasena võimekas, aga väljaspool kirikut keeruline natuur. Pastori ja tema toetajate väitel kannab aga tema peale vimma üks kiuslik suguvõsa.

Lõplik kirstunael on aga raha - kuna Elulaadikeskuse maksumus kasvas muude toetustega ligi miljoni euroni, tähendas see, et sihtasutusel tekkis probleeme kogu europrojekti puhul nõutava omaosaluse maksmisega ja üles jäi mitmekümne tuhande eurone võlg, millest kõige suurem oli Merko ehitusele - 24 000.

"Kahjuks siis hakkas peale kiriku poolt või õigemini kirikuõpetaja poolt see torpedeerimine kõigi asjade peale ja nii ta läks," ütles Elulaadikeskuse endine nõukogu liige Tiit Jõgi.

"Need võlad olid teravalt üleval. Siis oli ka algusaegadest üks ehituse võlg üleval ja ehitaja oli väga pahane juba," kommenteeris Alberi.

Toona sihtasutuse nõukogusse kuulunud ettevõtja Tiit Jõgi oli nõus sisuliselt intressita Elulaadikeskusele laenu andma, aga nõukogu esimehena tegutsenud õpetaja ei teinud väidetavalt koostööd.

2011. aastal Avinurme vallavanemaks saanud ja varem ettevõtete juhtimissüsteeme auditeerinud Raivo Reisenbuk uuris kõrvalttulijana sasipundart ja leidis, et sihtasutuse majandusseis oli toona lootusrikas, kuid takistuseks said just suhted nõukogu esimehena tegutsenud kirikuisaga.

Kui vastuolud pinnale tõusid, peeti koosolekuid ja vahetati kirju ka piiskop Joel Luhametsaga, kes toona oli piirkonna praost - kõrgem pastor toetas teist hingekarjast, nagu tegi seda ka konsistooriumi kantsler, praegune peapiiskop.

"Ma tahan ütelda, et Rene Alberi on olnud väga suurepärane isik tegema tööd ja kõik need jutud tema tema isiku kohta on minu kõrvadele laimavad," ütles piiskop Joel Luhamets.

"Urmas Viilma oli sellest teadlik. Mul on kurb, et ta kuulas kogu aeg ainult ühte poolt. Ta ei võtnud teiste argumente üldse arvesse. See oli väga ühepoolne suhtumine," ütles Reisenbuk.

"See ongi nende eesmärk, mind näidatakse kõige kurja juurena, just nimelt sellisena, kes kõik käseb, poob ja laseb ja kes on kõik ilusa ära rikkunud," sõnas Alberi.

Kirik tahab Elulaadikeskust endale

Mitu algselt projekti tuumikusse kuulunud inimest astus sellest välja. Lühikese aja jooksul vahetus sihtasutuse juhatus tülide tõttu koguni kaks korda ja päädis lõpuks 2014. aasta märtsis sellega, et ainsaks juhatuse liikmeks määrati Rene Alberi ehk kirikuõpetajast sai nüüd ka tegevjuht.

Tema juhitud Avinurme kogudus maksis ise kinni Merko Ehitusele jäänud 24 000-eurose võla ja tegi 2015. aastal ettepaneku sihtasutus üldse likvideerida.

"Just nimelt: kellele on kasulik, kui selline sihtasutus, mis tegelikult sisuliselt ei ole ju töövõimeline selle koha pealt, et osapooled ei saa ju omavahel läbi. See ei ole ju normaalne sihtasutus," selgitas Alberi.

Esimene katse sihtasutus likvideerida luhtus, sest asutajad polnud nõus. Elulaadikeskusel kehtis toona veel ka kümneaastane pastoraadimaja hoonestusõigus.

Nüüd, kolm aastat hiljem kutsus õpetaja Alberi novembris kokku uue koosoleku, mis otsustaski sihtasutuse lõpetada ja, kuna kogudus maksis ehitaja ees võla, siis kirjutada vara ehk Elulaadikeskus kiriku nimele.

Miljoni euro eest korda tehtud maja, koos leivaahju ja muu sisustusega liikus tagasi kogudusele tänavu veebruaris, täpselt hoonestusõiguse lõppemise päeval.

Üksi Elulaadikeskust juhtima jäänud kirikuõpetaja soovis juba 2015. aastal esimest korda sihtasutuse likvideerida ja vara kirjutada koguduse arvele. Kui toona see ei õnnestunud, siis nüüd, kui lõppes projektiga seotud hoonestusõiguse tähtaeg, langes kohe ka otsus, et kogudus võtab pastoraadihoones toimuva üle.

"Kolm sõpra otsustavad, et nad panevad jõu ja nõu kokku ja lõpuks otsustab siis üks pool väljuda sellest, väljuda sellest nii-öelda ainuomanikuna," kommenteeris Mari-Liis Tikerperi.

"Strateegia, pikaajaline strateegia viib sihile, see on algusest peale. Mina tunnetasin kogu aeg, et see mõte on selline ja tänasel päeval on tema poolt projekti edukalt ette ellu viidud," ütles Tiit Jõgi.

"Algusest peale oli see koguduse projekt. Ja seda rõhutas ka meie praegune peapiiskop Urmas Viilma, et sihtasutuse juhtimises peab olema jäme ots nii-öelda koguduse käes, see oli algusest peale juba sisse pandud. Ja see oli eeltingimus, et anda üldse hoonestusõigus, hoonestusõigust kümneks aastaks," selgitas Alberi.

"See oligi selline projekt, et hoone tuleb korda teha, kirikuhoone tuleb korda teha. See oli ka loomulik! Hoonestusõiguse lepingus oli sees, et kõik parendused, mis tehakse, ei kuulu kompenseerimisele, need tulevad tagasi kogudusele. Nii oli algusest peale ette nähtud," ütles Luhamets.

Seega, kuigi projekti alustati kolmekesi koos, ütlevad kirikuvalitsejad täna otse, et kõik teadsid algusest peale, et eurotoetustega korrastatud keskus jääb lõpuks kogudusele.

Kõik on juriidiliselt korrektne

Ka euroraha jagav EAS kinnitas "Pealtnägijale", et nende vaates on kõik juriidiliselt korrektne - sihtasutuse võib soovi korral lõpetada.

MTÜ Nurmetuled hinnangul langetati sihtasutuse lõpetamine vastuolus asutuse põhikirjaga. Nad vaidlustasid selle veebruari lõpus ja kohus keelaski varade viimist kiriku arvele kuni vaidluse lõpuni.

Kõik tunnustavad pastorit kirikus ja kogukonnas tehtava töö eest, aga probleem on eurorahaga korda tehtud sihtasutuse juhtimises.

Kui intervjuu ajal jättis Alberi rahuliku mulje ja suutis end valitseda, siis pärast jutuajamist süüdistas ta "Pealtnägijat" tellimustöö tegemises ning ühel hetkel ilmus köögis vestlust pealt kuulanud abikaasa, kes kelle jutt oli ka saatetegijatele üllatus.

Naine küsis, kas saatetegijatel on sugulussidemeid kohalikega, kes väidetavalt pole kirikuõpetaja tegevusega rahul. "Mida ma tahan öelda, et see kindlasti ei ole nii, et Avinurme rahvas on sellisel seisukohal," lisas Rene Alberi.

Keegi "Pealtnägija" toimetusest ei ole Avinurmega isiklikult seotud. Pärast "Pealtnägija" visiiti sai toimetus väga palju telefonikõnesid, milles avaldati poolehoidu kirikuõpetajale ja levitati igasugu teooriaid vastaste kohta. Tagatipuks hakati kohalikus poes koguma allkirju pastori toetuseks ja sihtasutuse likvideerimiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: