Koolivaheaeg pidurdas tõsiselt gripi levikut
Eelmisel nädalal langes grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine 25 protsenti. Haigestumuse drastilise languse üheks põhjuseks peab terviseamet nädal varem olnud koolivaheaega.
Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3927 haigestunut, neist 43,6 protsenti olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,7. Grippi haigestumuse püsis samal tasemel vaid Ida-Virumaal, mujal haigestumus langes.
Gripiviiruste osakaal langes kuni 55 protsendini, samas oluliselt kasvas RS viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.
Laboratoorse kinnituse said 152 gripiviirust.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine langeb juba kolmandat nädalat järjest. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1213 patsienti, haiglaravi vajasid eelkõige vanemaealised ja tööealiste vanuses 20-64 eluaastat.
Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 86 inimest, neist 56 inimest olid vanuses 65 ja vanemad. Mediaanvanuseks on 68 aastat.
Kolme inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi