Läti leegionäride mälestuspäev tekitas proteste ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lätis tähistati taas leegionäride mälestuspäeva. Daugava Kotkad korraldasid Riia kesklinnas rongkäigu, Vabadussamba juurde oli kogunenud nende tegevust hukka mõistma mõnikümmend antinatsistliku komitee esindajat. Politseil õnnestus võimalikke füüsilisi konflikte ennetada ja tänavu polnud vaja ühtki korrarikkujat kinni pidada.

Riias on 16. märtsil nähtud ikka erinevaid ajalootõlgendusi ja põhimõtteliselt pole midagi muutunud ka sel aastal.

Juba hommikul oli Vabadussamba esine plats ümbritsetud tuttavate kollaste piiretega, mis tänavu olid saanud ka uue värvikatte. Kohal oli väga palju korrakaitsjaid ja Daugava Kotkaste marss kirikust Vabadussambani kulges ümbritsetuna mitmekordseist politseiahelikest. Seekord osales rongkäigul üle tuhande inimese - pisut vähem kui eelmistel kordadel.

1944. aasta märtsis võitlesid lätlased Velikaja jõe ääres Saksa mundris ja see on tekitanud vastakaid hinnanguid. 90. aastate lõpul oli see Lätis ametlik mälestuspäev, kuid Seim muutis selle ära. Peaminister Krišjanis Karinš kutsus Läti sõjameeste mälestust tähistama Lacplesise ehk Karutapja päeval novembris. Siiski võis marsil osalejate seas märgata Rahvuslaste Ühenduse poliitikuid.

"Igas peres on mõni ohver. Minu onu oli leegionär 19. diviisis," meenutas rongkäigul osalenud Hippolits Šerdetskis "Aktuaalsele kaamerale".

Antinatsistliku komitee esindajad ei saanud oma miitingu korraldamiseks Vabadussamba juures luba. Küll aga rullisid nad teisel pool kollaseid piirdeid lahti plakatid, mis teatasid mitmes keeles, et Waffen SS oli kriminaalne organisatsioon ja et leegionärid, keda täna mälestatakse, võitlesid Hitleri poolel.

"Leiame, et Riia kesklinn pole natsistide ürituse jaoks sobilik koht," põhjendas Euroopa Parlamendi liige Miroslavs Mitrofanovs oma protesti. "Me pole kategooriliselt nõus selle marsi korraldajate väitega, et leegionärid võitlesid
Läti vabaduse eest. See on vale!"

Riias võis näha üsna palju ka Eesti lippe. Seekord oli kohale sõitnud koolinoori ja tavapäraselt ka Eesti Leegioni Sõprade Klubi esindus.

"Nii Eesti leegion kui ka Läti leegion võitlesid ju ühise eesmärgi nimel - bolševismi vastu. Ehkki nad olid sunnitud kandma võõrast mundrit ja kasutama võõraid relvi, olid nad meie silmis ikkagi rahvuskangelased," põhjendas osavõttu Eesti Leegioni Sõprade Klubi liige Valter Austa.

Politsei esindajad kinnitasid ajakirjanikele, et seekord polnud tarvis ühtki õigusrikkumise protokolli vormistada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: