Pärnus toimus jahitrofeede hindamispäev
Pärnus hinnati viimaste aastate jahitrofeesid, millest parimad jõuavad 18. aprillil Põltsamaa lossis algavale üleriigilisele näitusele. Jahitrofeede näitusi on Eestis korraldatud juba 1968. aastast.
Kui öelda, et jahitrofeede hindamine toimub selleks, et uhkemad trofeed üleriigilisele näitusele välja valida, siis on see kahtlemata õige, aga mitte ainus põhjus. Trofeed annavad infot, millised ulukid meie metsades elutsevad, andmeid analüüsides saab teada, milline on ulukite seisund, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me hindame nende olukorda sentimeetritega. See tähendab, et siin on põhilised mõõdud sarve ümbermõõt, sarve pikkus, sarve laius. See annab teatud punktisumma. See annab ülevaate ka põdrapopulatsiooni seisundist. Me anname hinnangulised andmed, kas nad on väga head, keskmised või nõrgad," selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.
Lillemäe ütles, et kuna sarved on uluki tervise olukorra näitajad, siis selgub, kas populatsioonil on see aastatega halvenud või vastupidi.
Pärnumaa hindamispäevale toodi sadu trofeesid.
"Trofeede tänane hindamine näitab seda, et metskitse asurkond on kõvasti paranenud. Seda näitab sokusarvede hulk, mis on siia näitusele toodud. Metsseakihvasid on vähem toodud, kuna seakatk on meie metsades teinud laastavat tööd. Šaakalite arvukus on tõusnud," rääkis Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm.
Naissoost jahimehi on Eestis juba 400 ringis ja naised osalevad kõikidel üritustel.
"Ilmselt see on ikka perekonnast. Vanaisa oli jahimees ja lapsena sai kaasas käidud igal pool. Ja sealt see tuligi. Eks ta on ikka hobi, see looduses käimine. Mingi vaheldus tavarutiinile ja argipäevale. Mõned põdrad olen lasknud ja koprakolju on ilusti kapis. Jaa, abikaasa on ka, käib ka metsas, on ka jahimees. Lapsed käivad vahepeal kaasas, loomadele süüa viimas, jälgi uurimas," lausus Kairi Reinvart.
Toimetaja: Laur Viirand