NPM Silmet loodab uue kiirgustegevusloa saada nädala jooksul
Radioaktiivsete metallide töötlemisloata jäänud NPM Silmet loodab uue loa saada märtsi lõpuks. Varasemast plaanist neutraliseerida radioaktiivsed jäägid põlevkivituhaga sidumisel, et seda ehitusmaterjalina kasutada, on ettevõte nüüdseks loobunud, eelistades selle asemel jäätmed USA-sse ümbertöötlemisse saata. Keskkonnainspektsioonis jätkub aga menetlus mitme rikkumise uurimiseks.
Ida-Virumaa üks suuremaid tööandjaid NPM Silmet on radioaktiivseid maake töödelnud Sillamäel 15 aastat. Selle ajaga on ettevõtte territooriumile kuhjunud ligi 600 tonni radioaktiivseid jäätmeid. Jaanuari lõpus aga ettevõtte kiirgustegevusluba lõppes, nii et radioaktiivseid NORM-maake kolumbiiti ja tantaliiti nad oma liinidel rohkem ei Eestisse tuua ega oma liinidel ümber töödelda ei või. Nüüd ootab ettevõte keskkonnaametilt 31. märtsiks uut kiirgustegevusluba, et juba olemasolevaid jäätmeid Eestist minema teisaldada.
Selleks, et radioaktiivsetest jäätmetest lahti saada, lasi ettevõte esmalt töötada Tartu Ülikooli teadlastel välja unikaalse tehnoloogia tootmisjääkide neutraliseerimiseks. Selleks tulnuks radioaktiivseid jääke segada suure koguse põlevkivituhaga, mis on samuti tootmisjääk. Tuhk pidi tulema Eesti Energiale kuuluvast Auvere elektrijaamast. Radioaktiivsete jäätmete ja põlevkivituha koostoimel oleks tekkinud tuhakivi, mis sobib ehituses inertseks täitematerjaliks. Teadlaste kinnitusel on selliselt neutraliseeritud radioaktiivsed jäätmed täiesti ohutud.
Algselt oli plaan selline tuhakivi Sillamäe sadama territooriumi pinnasesse panna, ent see lahendus jäi käiku andmata. NPM Silmet väidab, et niisuguse ehitusmaterjali vastu puudus kommertshuvi. Teisisõnu, Sillamäe sadam ei tahtnud NPM Silmetilt tuhakivi osta. Nõnda jäi see lahendus kõrvale.
Sillamäe sadama omanik Tiit Vähi ütleb, et tehing jäi NPM Silmeti taha.
"Sadam ja Silpower ehk meie grupi energeetikaettevõte olid sellega põhimõtteliselt nõus, aga meil oli kaks tingimust. Esiteks, et aktsepteerime tehnoloogiat vaid tingimusel, kui seda aktsepteerib keskkonnaamet, aga selle loa peab hankima Silmet ja teiseks, et me ei saa võtta mahulist garantiid teatud ajajoonel kohustusena, sest saame materjali kasutada nii palju, kui ehitame uusi territooriume ehk vastavalt kui suur on nõudlus," selgitab Vähi.
"Praegu minu teada Silmet ei ole saanud Keskkonnaametist luba. Me ei ole selles asjas initsiaator, et tahame tingimata seda hajutatud materjali panna sadama territooriumile, aga oleme sellega nõustunud, kuivõrd akadeemikute grupp on andnud teadlaste poolt kontrollitud lahenduse. Keskkonnaamet oli sellega nõus, aga sellist mahugarantiid ajateljel me anda ei saa. Me ei tea ette, kui suured on meie vajadused," lisab Vähi.
Ometi on sellega seoses käimas keskkonnainspektsiooni menetlus. Siinkohal lähevad arvamused lahku, millised asjaolud täpsemalt on. Inspektsioon uurib juhtumit kui saastunud pinnase vedu Sillamäe sadamasse.
Tiit Vähi kinnitas ERR-ile, et tegemist ei ole radioaktiivse pinnasega, mis NPM Silmetist välja ja Sillamäe sadama varuväljapääsust sisse veeti.
"Esiteks, seda nimetatakse kaeviseks, mitte pinnaseks," täpsustab Vähi ja ütleb, et jutt käib lammutatud hoonete alla jäänud pinnast, mis ei saanud olla radioaktiivne. "Tõesti, arvan, et paarkümmend koormat kaevist Silmeti territooriumilt veeti Sillamäe sadama terrotooriumile. Kaks hoonet ettevõtte territooriumil lammutati, aga need ei olnud kunagi seotud kiirgustegevusega. Üks oli tsentraalne kompressorjaam, mis ei tekita radioaktiivsust, vaid puhub ja surub õhku. Kuna otsustati uus hoone ehitada, siis see kaevis viidi välja sadama territooriumile, aga see ei olnud radioaktiivne. Teine koht oli laboratooriumihoone lammutamine. Kuna Silmet seadistas uue laboratooriumi, siis selle alt see kaevis veeti ka välja. Ka see ei olnud seotud radioaktiivse tegevusega."
Keskkonnainspektsiooni menetlus puudutab aga ka sadamaalale sisenemist, mis eeldanuks keskkonnaluba ja mida NPM Silmetil tegelikult ei olnud. Lisaks viidi radiatsioonikahtlusega kaevis sadama territooriumile kõrvalisest, mitte peaväravast, milleks oli olemas küll maksu- ja tolliameti luba (kuivõrd sadam asub tollitsoonis), ent radiatsiooni mõõtvad sensorid on vaid peaväraval.
Tiit Vähil on aga sellelegi selgitus olemas.
"Kaevis viidi välja tagumisest väravast, sest tee sinna kohta, kuhu see viidi, oli ca üks kilomeeter, aga ringiga õigest väravast viies tuleb ca 3,5 kilomeetrit. Kui ehituse alalt veetakse välja materjali, siis püütakse seda vedada välja mitte mööda asfaltteid, sest see natuke võib-olla pudeneb, määrib asfaldi ära. Seega kui vedu teostati, siis see otsustati vedada otse, selleks tehti ka taotlus tollile ja see sai korda. Aga oli üks viga," möönab Vähi.
"Kaevise väljaveoks peab olema keskkonnaameti luba. Seega oleks pidanud ametit plaanist teavitama ja teavitajaks pidi olema Silmeti ehitusjuht. Sadam arvas, et teavitamised on tehtud, kuid pärast kuulsime, et ta ei olnud oma tööd korralikult teinud. See on rikkumine, mille eest tehakse kellelegi "ai-ai"," ütleb Vähi.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul kinnitas ERR-ile, et haldusmenetlus NPM Silmeti üle on jätkuvalt käimas.
"Haldusmenetlust tähendab sisuliselt seda, et NORM-jääkidega ei tehtaks mingeid toiminguid seni, kuni neil selleks luba ei ole. Praegu on igasugune kiirgustegevus keelatud. Jääke hoitakse samas kohas, kus enne, st loajärgsetes ladudes, mahutid on kinnised, laod on spetsiaalselt jääkide hoidmiseks ette nähtud, valve all jne. Seega hoiustamine inimestele ega keskkonnale ohtu ei kujuta," kinnitas Tuul.
Kaua menetlus veel kesta võib, Tuul ei vastanud.
Tiit Vähi tõdeb, et on tegelikult oma kunagise ettevõtte käekäigu pärast, mis nüüd uute omanike juhtida on, mures ja kurb.
"Kui ma 22 aastat tagasi poliitikas lõpetasin, läksin Sillamäele. Silmet oli väga kole koht - jäätmehoidla oli väga kole koht, igasugu kemikaalid vedasid vihma käes, kotid olid katki, vedelesid niisama. Hooned olid väga koledad. 20 aasta jooksul ma arendasin seda ja ameeriklased nüüd jätkavad seda. Arvan, et Silmet on täna Eesti kõige kõrgtehnoloogilisem ettevõte, seal töötab ligi 500 inimest, see on võimeline hüdrometallurgiliste protsessidega võtma maagist välja haruldasi muldmetalle ja viima need puhtuseastmeni 99,99 protsenti. See on tehnoloogia, mis võimaldab olla maailmas kõrgtasemel, müüa oma toodangut Jaapanisse, Ameerikasse, Euroopasse, ja kui nüüd sellelt ettevõttelt võetakse ära teatud toorme kasutamise õigus, siis see kindlasti mõjutab Silmeti tegevust, aga kuna see ei ole enam minu ettevõte ja kurbus on võib-olla see õige sõna. Ei taha kellelegi labidaga hauda kaevata, aga mul on kurb," ütleb Vähi.
NPM Silmet teatas ERR-ile, et ei kommenteeri käimasolevaid uurimisi, kuid ettevõtte juhtkond on kindel, et nende territooriumilt ei ole radioaktiivset pinnast välja veetud.
Et aga NPM Silmeti tuhakivi tootmise ja müümise plaan takerdus, tekkiski ettevõttel uus plaan vedada radioaktiivsed tootmisjäägid USA-sse. See vajab keskkonnaameti kiirgusluba, mida nüüd siis 31. märtsiks oodatakse. Samuti eeldab see loamajanduse kordaajamist USA-s. Kui kõik laabub, algab jääkide transport USA-sse eeldatavasti järgmise aasta teises või kolmandas kvartalis. Ka edasise tootmise käigus tekkivad jäägid lähevad sama teed.
Ehkki praegu ettevõte radioaktiivset maaki töödelda ei või, mis oli üks nende põhitegevusalasid, siis tootmine NPM Silmetis täielikult ometi ei seisa. Ettevõtte esindaja kinnitusel jätkub teistel liinidel nioobiumi ja tantaali tootmine, mis ei ole radioaktiivsed ega vaja seetõttu kiirgusluba. Radioaktiivsete NORM-maakide liini seiskumisel puudub oluline mõju ettevõtte tootmismahtudele ja tööhõivele, kinnitab NPM Silmet.
Toimetaja: Merilin Pärli