Eesti langes liiklussurmade suhtarvult EL-i keskmiste hulka
Kui 2017. aastal oli Eesti liiklussurmade suhtarvult Euroopa Liidus paremuselt kuues riik, siis eelmisel aastal järsult kasvanud hukkunute hulk viis Eesti EL-i keskmise lähedale.
Eelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 67 inimest, mis teeb suhtarvuks 51 inimest miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu 28 riigi keskmine näitaja oli 49 hukkunut miljoni inimese kohta, selgub Euroopa Komisjoni neljapäeval avaldatud andmetest. 2017. aastal hukkus Eesti teedel 48 inimest ehk 36 miljoni elaniku kohta.
Kõige paremad näitajad olid 2018. aastal Ühendkuningriigis, kus hukkus 28 inimest miljoni elaniku kohta, Taanis (30), Iirimaal (31) ja Rootsis (32). Eestist suhteliselt vähem hukkus inimesi liikluses 12 riigis.
Eesti lähinaabritest oli Soomes kohta 43, Leedus 61 ja Lätis 78 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.
Suhteliselt kõige rohkem surmajuhtumeid liikluses oli mullu Rumeenias (96), Bulgaarias (88), Lätis (78), Horvaatias (77), Poolas (76).
Möödunud aastal kaotas Euroopa Liidu riikide teedel esialgsete andmete kohaselt elu 25 100 inimest, mis on 21 protsenti vähem kui 2010. aastal ja 1 protsent vähem kui 2017. aastal, teatas Euroopa Komisjon. Euroopa teed on endiselt maailma kõige ohutumad – keskmiselt hukkub teedel 49 inimest miljoni elaniku kohta aastas. Samas on sellises tempos raske saavutada eesmärki vähendamaks liiklusõnnetustes hukkunute arvu aastatel 2010-2020 poole võrra.
Eestis on aastatel 2010-2018 kahanenud liikluses hukkunute suhtarv 15 protsenti, 2010. aastal hukkus Eestis liikluses 59 inimest miljoni elaniku kohta.
Euroopa Komisjoni andmetel olid liikluses kõige ohustatumad rühmad jalakäijad, jalg- ja mootorratturid ning vanad inimesed. Arvestades demograafilisi muutusi, võivad need ohvrite grupid veelgi kasvada ja seepärast tuleb nendele suurimat tähelepanu pöörata, märkis Komisjon.
Toimetaja: Mait Ots