Veeteede amet sai kätte oma esimese allveeroboti ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Veeteede amet sai hiljuti kätte oma esimese allveeroboti. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis vaatamas, milleks seda vaja on ja milleks see suuteline on.

Paar päeva on Tallinnas Hundipea sadamas ringi ujunud ja sukeldunud kollane robot. Veeteede ameti hüdrograafid alles õpivad, kuidas seda 50 000 eurot maksvat masinat juhtida ning milleks see suuteline on.

"See on nagu arvutimäng. Kes on palju arvutimängu mänginud, sellel peaks lihtne olema," rääkis ameti hüdrograafia osakonna juhataja Peeter Väling.

Robot tõestas oma vajalikkust juba esimestel proovisukeldumistel. "Siitsamast, Hundipea sadamast leidsime näiteks ühe poi, mille olemasolust me ei teadnud. See on seal, pagan teab, juba mis ajast. Me teadsime, et seal mingi risu on, kuid et see poi on, saime tänu sellele robotile teada," ütles Väling.

Siinsetesse vetesse on robot igati sobilik, sest võib minna kuni 300 meetri sügavusele, kuid sügavaim koht Eesti territoriaalvetes on 230 meetrit.

Kui hüdrograafid avastavad mere põhjast mõne kahtlase objekti, mida sonarite abil korralikult tuvastada ei suudeta, siis järgmisena lähebki appi uus abimees. Ja pikk tööjärg on tal juba ees.

"Objekte, mida üle kontrollida, on siinsamas, Tallinna laheski palju. Ankrualades on palju uurida, kus on vanad kaablid põhjas, mis tuleks üle vaadata - õigemini, üles otsida. Ühegi muu asjaga ei ole see seni õnnestunud," rääkis Väling.

"Seni tegime lehviksonaritega, leidsime, kaardistasime merepõhja ära, leidsime midagi huvitavat," ütles ta.

Rõõmustada võivad allveearheoloogid, sest Eesti merealad on kõikvõimalikke vrakke täis ning tänu robotile loodetakse nende kohta nüüd rohkem teavet saada. Kusjuures masin suudab mõõta ka vee all oleva aluse metalli paksust.

Tõsi, vraki sisse seda robotit ei lasta, sest ta ise või tema taga olev kaabel võib kuhugi kinni jääda. Samuti pole see mõeldud miinide otsijaks. Mereväel on selleks omal robotid olemas.

Kui aga on vaja mõni ese merepõhjast pinnale tuua, siis sellegagi saab veeteede ameti robot hakkama. Hirmsat rammu tal siiski pole.

"Tal on seda jõudlust ikka vähevõitu. Ütleme, et pool kilo toob vast ära. Väga palju kulda sellega üles ei too korraga," ütles Väling.

Esimesele nii-öelda töisele missioonile peaks robot minema veel sel kuul, kui läheb kontrollima Naissaare lähedal üht ankruala, täpsemalt seal merepõhjast üles otsima nõukogudeaegseid kaableid.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: