"Kevin puudus, sest tal oli pohmell" ehk koolid ootavad vanematelt vastutust täisealiste gümnasistide eest ({{commentsTotal}})

Kas lapsevanem peaks vastutama täisealise gümnasisti käitumise eest?
Kas lapsevanem peaks vastutama täisealise gümnasisti käitumise eest? Autor/allikas: Penn State/Flickr Creative Commons

Tänapäeval lõpetavad gümnasistid kooli keskmiselt 19-aastaselt, ent vanast harjumusest eeldavad paljud koolid, et täisealise õppuri puudumiste eest vastutab ikka lapsevanem, kellelt riik on juriidilise esindamise õiguse lapse 18-aastaseks saamisel ära võtnud. Ministeeriumid aga tõdevad, et olukord pole nii mustvalge.

Riik leiab, et 18-aastane inimene on küps abielluma, alkoholi ostma ja tarbima, valimistel osalema ja relva käsitsema. Ometi leiavad paljud gümnaasiumid, et lapsevanem peab oma täisealise järeltulija eest vastutama keskhariduse omandamise lõpuni, mil enamik õppijatest on saanud 19-aastaseks. Just selles vanuses lõpetab enamik gümnasiste tänapäeval kooli, sest õppetöö kestab 12 aastat.

Koolide sisekorraeeskirjad üldjuhul täisealisele õpilasele erandeid ei tee, üheselt eeldatakse puudumistõendit või luba ekskursioonist osa võtta lapsevanemalt. Ometi keerab riik alates lapse täisealiseks saamisest vanematel ligipääsu oma järeltulija terviseandmetele Digiloo andmebaasis kinni, nii et vanem ei pruugi teadagi, kas ta puudus koolist näiteks arstilkäigu tõttu.

Kristjan sai sel kevadel 18. Ta käib 11. klassis ja valmistub peatseks klassiekskursiooniks. Ent peaaegu oleks see ära jäänud, sest kool nõudis ekskursioonist osavõtuks lapsevanema luba. Kristjani ema saatis koolile kirja, milles andis teada, et õpilane on 18-aastane, mistõttu vastutab enda eest ise ja tema seda luba seetõttu anda ei saa, kuivõrd ta ei ole enam oma poja eestkostja. Kristjan siiski pääses ekskursioonile, ehkki klassijuhataja pilkas teda sellise vastuse eest.

"Vanematel ei ole enam ligipääsu ei mu panga- ega terviseandmetele, nad ei saa minu eest kuidagi vastutada ega midagi teha, kui ma ekskursioonil midagi lubamatut teen," põhjendas Kristjan. "Kui õpilane saab 18, siis olgugi, et ta õpib koolis, peaks teda ikkagi kohtlema kui täiskasvanud inimest ja ta on iseenda eest vastutav. Kui 12. klassis võib 19-aastane elada juba üksi ja käia kooli kõrvalt tööl ning käia autoga kooli, siis miks peaks ema kirjutama, et "Kristjan oli täna haige", kui tema vanematel ei ole ligipääsu tema arstiandmetele? Nemad ei peaks vahendama seda."

Samuti leiab ta, et kool ei saa keelata täisealistel õpilastel klassiekskursioonil näiteks pudelit õlut joomast, kui see toimub väljaspool kooli territooriumit, kus selline reegel kehtib nii õpilastele kui ka õpetajatele. Ent väljaspool seda peaksid nii õpetajad kui täisealised õpilased võrdsed olema, vähemalt seaduse silmis nad seda on.

Samuti soovib Kristjan oma koolist puudumisi ise põhjendada, ent eKoolil puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks õpilasel ise puudumistõendeid koolile esitada.

"Enamik mu klassikaaslastest kasutab oma vanemate nimelt nende paroolidega eKooli, et põhjendada iseenda puudumisi. Aga minu silmis on see identiteedivargus, sest mängitakse kedagi teist. Ma tahaksin seda oma nime alt teha," põhjendab Kristjan.

Noormees küsiski koolist, kas iseenda puudumiste põhjendamine tuleks kõne alla, sest ta on juriidiseiliselt iseenda eest vastutav.

"Oleks ju kentsakas, kui mu vanemad jääksid kooli lõpuni mu puudumisi põhjendama. Vastus, mille koolist sain, oli, et koolides on reegel, et täisealised õpilased iseenda puudumisi põhjendada ei saa. Ometi on meie põhiseaduses ju kirjas, et 18-aastane inimene on iseenda eest vastutav," imestab Kristjan. "Ma käin kooli kõrvalt juba ka tööl, aga kool kohtleb mind nagu 11-aastast. Kuidas saab sisekorraeeskiri olla üle seaduse?" imestab Kristjan.

Kristjani ema toetab oma poja püüdlusi iseenda eest vastutada. "Muudkui kurdetakse, et tänapäeva noored on lumehelbekesed, aga koolid nõuavad ikka vanemate supervisiooni," näeb ta vastuolu, tuues lisaks esile, et gümnaasium on vabatahtlik.

"Kui ta ka puudub koolist põhjuseta, on see ta isiklik vastutus, kui visatakse koolist välja, samuti isiklik vastutus. Lapsevanem ei saa täisealist last ära päästa," leiab Kristjani ema. "Kas siis, kui emakeeleõpetaja puudub palaviku tõttu koolist ja ei saa tunde anda, kirjutab ka õpetajale ema tõendi, et puudus haiguse tõttu?"

Koolijuht: regulatsioon on nõrk

Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond tõdeb, et see valdkond on reguleeritud üpris nõrgalt, mistõttu eeldab kool pigem ikkagi, et vanem põhjendab oma järeltulija puudumisi ise, kuid see pole absoluutne reegel.

"Kui täisealine õpilane esitab ise oma puudumistõendi, siis me aktsepteerime. Aga mõningatel juhtudel ei oska ei vanem ega õpilane ise ka öelda, mis puudumise taga oli, nende juhtumitega tegutsetakse eraldi," ütleb Kond.

Seega iga puudumist lapsevanema probleemiks ei tehta, kuid vajadusel neid siiski vanematega arutatakse. Kond kinnitab, et mõni lapsevanem sekkub täisealise õpilase kooliküsimustesse seevastu väga innukalt.

Kooliekskursioone aga korraldab viimane klass üldjuhul ise, tavaliselt tehakse sel puhul soojamaareis ja siis kool vanematelt nõusolekut küsinud polegi, sest nad pole reisi korraldamisse sekkunud. Seetõttu ei kontrolli kool ka seda, kas õpilane seal alkoholi tarvitab või ei ega tee sellest enda jaoks küsimust.

"See on juba täiskasvanud inimese enda teha. Ega kool ei ole õpilasega ööpäevaringselt kaasas. Kuidas me saame õllejoomist ekskursioonil keelata, kui nad seda ise korraldavad?" küsib Kond. "Kindlasti see on üks aspekt täiskasvanuks saamise puhul – ise vastutada oma asjade eest."

Haridusministeerium: see on kokkuleppe küsimus

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane ei oska küsimust eriliseks probleemiks pidada ning nimetab seda prioriteetide järjekorras võib-olla 25. teemaks, millega tegelda: "Selle aasta või pooleteise aasta pärast ei hakka nüüd küll kool tegema eraldi kokkulepet," usub ta, viidates ajale, mil õpilane gümnaasiumis täisealine on.

"Loomulikult, lõpuklassi õpilane peaks vastutama oma õppimise eest ise. Eks me üritame õppekava ja muude dokumentidega aina rohkem õppija vastutuse teemaga ka tegelda ja mitte ainult 12. klassis, see on üldse oluline asi," ütleb Rebane. "Tahaksime võib-olla väga selgeid käsulaudu igaks olukorraks, aga see ei ole paraku võimalik. Ega mulle ka ei meeldi isiklikult see, et näiteks vanem ei pääse, juhul kui õpilane luba ei anna, tema õpitulemuste ligi, võib-olla ka terviseandmete ligi. Ka see, et kooli juht ega õpetajad ei tohi teada delikaatseid terviseandmeid, näiteks kui kellelgi on diabeet, seab õpetaja väga raskesse olukorda, kui sa pead vastutama õpilase elu ja tervise eest. Mitmed põhimõtted on elus sageli omavahel vastuolus, isikuandmete kaitse ja samal ajal avatud maailm põrkuvad siin ja seal."

Rebane näeb vanema vastutust täisealise õpilase eest kokkuleppena kooli ühiselureeglites. Tema sõnul on koole seinast seina: ühed teevad kooli reeglid väärtuspõhiselt, teised "karistusseadustikuna". Ta ise pooldab samuti pigem väärtusi, ent nimetab Eesti hariduse väärtuseks just seda, et koolid on vabad ise otsustama, kuidas nemad asju ajavad.

"Aga vabadus tähendab ka vastutust ja see vastutus tähendab ka seda, et sellised juhtumid räägitakse läbi, lepitakse kokku, midagi fikseeritakse, kui vaja ehk siis lepitakse kokku ühiselu reeglid," ütleb Rebane.

Ta leiab, et kui minna teise äärmusesse ning jätta kooli ja kodu vaheline suhtlus pärast õpilase täisealiseks saamist katki, võib juhtuda, et perekond ei teagi, kuhu laps kolmeks päevaks kodunt kadunud on, sellal kui ta tegelikult kooliekskursioonil viibib. Seda ta ka näha ei tahaks.

"Ma ei tormaks uisapäisa seda muutma, isegi kui see kohati kellelegi probleem tundub või mõnele lõpuklassi õpilasele on see alandav, sest ta tunneb end täiskasvanuna ja tahab täisvastutust. Ma ei eita, et see on teema, mida võiks arutada, aga ma ei torma ka sinna teise äärmusesse enne seda, kui sellest on räägitud ja mingid dispuudid peetud, et peamegi seda muutma," ütleb Rebane.

Ta möönab, et võiks arutada selle üle, kas ehk eKooli selline arendus teha, mis võimaldaks täiskasvanud õpilasel ise oma puudumistest teada anda. "Aga küsimus ei olegi eKoolis, vaid samas põhimõttes, kas täisealine õpilane võiks omada mõnedes punktides, näiteks koolist pudumine, täit vastutust."

Rebane rõhutab, et väga palju saab kooli ja kodu suhtlemise korda ja nõudmisi mõjutada kooli hoolekogu, kes kooli sisekorraeeskirju üle vaatab ja vajadusel sinna ettepanekuid teha saab. Nii on koolide kõrval, kes on reeglite ja karistusmeetmetega üle pingutanud, ka koole, kus lõpuklassi õpilastelt näiteks puudumistõendeid enam ei nõutagi.

"Kui kool on 1.-12. klassini ühes majas, siis loomulikult on problemaatiline lüüa kodukorda kõigile ühe mütsiga, aga samal ajal on problemaatiline ka ühes kooli otsas, juhul kui kõik õpivad samas majas, mängida ühtede reeglitega ja teises otsas teiste reeglitega," ei pea Rebane sellisel juhul õigeks vahetegemist. "Kõike ei pea ära reguleerima."

Justiitsministeerium: 18-aastaselt õpilaselt ei tohi lapsevanema luba nõuda

Justiitsministeerium on seisukohal, et just nii peakski siis tegema, sest kooli kodukorras võib seadust küll täpsustada, kuid kindlasti ei tohi seadust muuta, kitsendada ega laiendada.

"Ehk siis kodukord ei ole kindlasti seaduse suhtes ülimuslik. Kui inimene saab 18-aastaseks, siis on ta seaduse mõistes täisealine ja seega kehtivad talle samad õigused ja kohustused, mis kõigile täisealistele. Olukord on sama ka siis, kui see inimene õpib mõnes õppeasutuses, kus õpivad ka alaealised lapsed. See tähendab, et mitte üheltki 18-aastaselt inimeselt ei tohi küsida lapsevanema luba, nii nagu ka õpetajatelt ei küsita nende vanema luba," selgitab justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Samal ajal pole seaduses öeldud, et koolides ei tohi olla mõnevõrra erinevad kodukorrad ja õppekorralduse reeglid. Näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

Puudumistõendite kohta ütleb seadus, et kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra. Nõnda ongi paljud koolid sätestanud, et puudumisest peab kooli teavitama lapsevanem, ehkki see läheb täisealiste õpilaste puhul seadusega vastuollu ehk nõuab seadusest enamat.

Ka täiskasvanud õpilase seaduslikku õigust ise puudumistõend esitada seni eirav eKool peaks selle aspektiga arvestama. "E-kool on eraõiguslik teenus ja selles olevad lahendused peavad olema seadusega kooskõlas," rõhutab Tuulik.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: