Valner Valme: ilus ja piinlik kevadsuvi
Laste loovusele, isetegevusele ja vabadusele tuleb ruumi jätta ning hoolimist ei saa mõõta ainult rahas. Kui jääb lasteaia lõpupeole mustkunstnik tellimata, ei juhtu midagi ja klassiekskursioon Lätti võib laste jaoks olla sama äge kui Londonisse, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris.
Kui mingi teema on piinlik, siis nimetatakse seda üldiselt tundlikuks. Raha on kahtlemata tundlik teema. Vahel peab selle jubeda asjaga aga tegelema. Räägiks lasteasutuste pidulikeks ja meelelahutussündmusteks kogutavast rahast.
Olen tegelikult oma kommentaariga hiljaks jäänud, sest ilmselt teil, head lapsevanemad, tahaks öelda kaaslapsevanemad, aga see kõlab imelikult, on juba kõik rahad makstud, või siis ei ole makstud, ja laps ei saa minna näiteks ekskursioonile. Pean silmas summasid, mis puudutavad lasteaialõpetamisi, erinevate kooliastmete lõpetamisi, klassilõpuekskursioone ja veel lõbusaid eriüritusi ja väljasõite ja kollektiivpiknikke.
Vahel võib isegi sendisaagimiseks minna. Klassi- või rühmalistides puhkevad lapsevanemate vahel hooaja lõputi arutelud, kus väljendub, et ühed tahavad rohkem maksta, alati rohkem, kui küsitakse, teised tahavad vähem maksta, sest raha on pidevalt liiga vähe või on selle kulutamiseks muud eelistused kui ponid ja Pipid mudilastele või nädalane reis Norra edasijõudnuile.
Sageli juhtub, et need, kel pisemad võimalused või lihtsalt rohkem lapsi ja seetõttu kulud korrutatud, ei julge seda nii häälekalt kuulutada, kui need, kel rahanumbrid eriti piire ette ei löö.
Astume sisse ühele Tallinna munitsipaallasteaia lõpupeole. Viimne õhtuke on otsast lõpuni palgaliste klounide ja mustkunstnike ja lastetantsitajatega sisustatud, lastel polegi vaja oma loovust kasutada ja viimast korda koos mängida. Alati jääb siis ikka mõni lapsevanem, kelle meelest lõpupidu oli jama, sest jäätiseauto jäi tellimata.
Vähemalt Tallinna koolides paistab olevat suund, et ka tavaline klassilõpureis tehakse välismaale, aga viimasel ajal on selgunud, et lähiriigid on surmani ära tüüdanud ja valima peaks lahedama sihtpunkti, mis tuleb lisaks otsani programmiga täita, et lapsed niisama linna peale tuiama ei läheks.
Klassijuhatajaid, kes viitsivad lastega midagi põnevat ette võtta, reisida ja koostada kultuuriprogramme, tahan ainult kiita. Tean, et kõik klassijuhatajad ei ole nii kullatükid nagu mul mõnda on olnud au teada.
Siiski peaksid need lapsevanemad, kes lõpupidude ja ekskursioonide numbreid lakke tõstavad, mõtlema sellele, et nad otsustavad nii ka nende eest, kelle võimalused pole ehk sama lopsakad. Kogutava summa ühisnimetajaks peaks olema alumine, mitte ülemine võimaluste piir. Tean mitut lapsevanemat, kelle üks laps jääb seetõttu koolireisita, et teine reisile läheb, aga mõnikord ei julgeta seda isegi üldvestluses mainida, kuna häbi on.
Ma ei ütle, et lapsele kulutamine ei näita hoolimist, lastele on lausa rõõm ilusaid asju osta, ökoloogilistel ja kasvatuslikel eesmärkidel tuleb end sageli taltsutada. Pealegi saab ka lihtsamalt, sest laste loovusele, isetegevusele ja vabadusele tuleb ruumi jätta ning hoolimist ei saa mõõta ainult rahas. Kui jääb lasteaia lõpupeole mustkunstnik tellimata, ei juhtu midagi ja klassiekskursioon Lätti võib laste jaoks olla sama äge kui Londonisse.
Kolme kooliealise lapse vanemana soovin ilusaid ja meeleolukaid koolilõpureise lastele, lisasajaseid keskmise ja kidurama sissetulekuga lapsevanematele ning mõistmist jõukamatele lapsevanematele.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil[email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Allikas: Vikerraadio