Eesti firma tahab suunata aafriklasi kasutama toiduks rohkem ritsikat
Eesti firma püüab Aafrikas aidata kohalikke, et need kasutaks rohkem toiduks ritsikat. Pikem plaan näeb ette ritsikate kasvatamist Euroopas, et selle pulber ja õli tuua kunagi ka näiteks eestlaste toidulauale.
Uganda populatsioon kasvab mühinal. See tähendab ka seda, et kohalikud harivad aina rohkem maad ning hävitavad just sellesama, proteiini- ja rasvarikka ristika looduslikke elupaiku. Lisaks saab neid loodusest vaid kahel korral aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti firma BugBox töötab aga välja lahendust, kuidas kohalikke ritsikaid, millel on kõrge toiteväärtus, tööstuslikult kasvatada.
"Kindlasti saab. Selle tarbeks me tegime seal ka ühe sümpoosiumi, kus me tutvustasime neid võimalusi, kuidas seda saaks. Kohtusime ka kohalike ettevõtjatega, kellele me müüsime ja tutvustasime äriideed, kuidas saaks seda viia kohalike toidulauale," selgitas BugBoxi asutaja Erlend Sild.
Päris kohe ei juhtu veel midagi, sest nüüd tuleb kõik veel tehnoloogiliselt väga täpselt välja töötada ja mõelda. Seejärel oleks plaan järgmine - kohalikud kasvatavad ritsikaid, BugBox ostab ritsikad kokku ning toodab neist pulbrit ja õli, mis jõuab kohalike toidulauale.
Ugandalaste puhul ei ole küsimust, kas nad seda toidulauale tahaksid.
"Kui me võtame näiteks maisi- või riispudru, mida nad igapäevaselt söövad, siis kuskilt on sul vaja saada ka oma asendamatud aminohapped ja kasulikud rasvhapped, mida nad sealt ei saa," rääkis Sild, kinnitades, et putukatest neid saab.
"Seda nad oskavad ka süüa ja eelistavad, aga nad ei saa seda aastaringi. See on selline hooajakaup, mis hooajal maksabki päris palju," ütles Sild.
Nemad söövadki seda ehedal kujul, aga pulbrina nende kohalike toitude sees oleks see suur lisandväärtus.
Eestis kasvatatud kilgist valmistatud pulbrit tarbivad inimesed juba mitmes Euroopa riigis. Sellel kilgil ei ole aga nii suur toiteväärtus kui on Aafrika ritsikal.
Sild rääkis, et tulevikuplaanid näeksid ette Aafrika ritsika või sarnase liigi kunstlikku kasvatamist Euroopas.
Kui praegu on viis riiki, kes võivad putukatooteid müüa, siis Sild loodab, et peagi jõuab seadlusandlus sinnamaale, et see laieneb üle Euroopa, sealhulgas Eestisse.
Toimetaja: Merili Nael