Toetus NATO-sse kuulumisse püsib jätkuvalt kõrge ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: v-srs Siim Verner Teder/mil.ee

Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 75 protsenti elanikkonnast ning 90 protsenti eestlastest, selgub uuringust.

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas tänavu märtsis läbi viidud küsitluse põhjal 75 protsenti elanikkonnast, kusjuures 43 protsenti on kindlasti ja 32 protsenti pigem NATO-sse kuulumise poolt, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest.

NATO-sse kuulumise vastu on 15 protsenti Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti. Toetus NATO-sse kuulumisse ei ole võrreldes möödunud aasta oktoobriga muutunud.

Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 90 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Uuringu läbiviijad märgivad, et mida paremini on muust rahvusest inimene Eesti ühiskonda lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse

Muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja üsnagi muutlik, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest.

Nii ületas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta märtsini mitte-eestlastest NATO-sse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt 30 protsenti, nagu see oli ka pärast 2007. aasta aprillirahutusi ning 2011. aasta araabia kevade sündmusi. Mullu oktoobris kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel ka käesoleva aasta märtsis.

NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti muukeelsetest elanikest ja 18 protsenti ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda.

Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40-59 aastaste mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut enam kui kaks kolmandikku ja hea eesti keele oskusega vastajatest pooled.

Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Eestlaste ohutaju on poole aastaga kasvanud

Uuringust selgub ka, et ligi 70 protsenti eestlastest on seisukohal, et ebastabiilsus maailmas kasvab, samas muust rahvusest elanike ohutaju on pigem kahanenud.

Eestlaste ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud ning 68 protsenti eestlaste leiab, et julgeoleku alane ebastabiilsus maailmas kasvab, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest. Eelmise aasta oktoobris arvas sama 57 protsenti eestlastest.

Samas muust rahvusest vastajate ohutaju on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kahanenud 42 protsendilt 39 protsendile.

Seda, et ebastabiilsus maailmas kasvab, arvas 58 protsenti kõigist vastanutest. 10 protsenti vastanutest usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 23 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge.

Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, hakkas ohutunne vähenema. Nii ennustas 2018. aasta märtsis ebaturvalisuse kasvu 61 ja, oktoobris 52 protsenti vastanutest. 

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: