Ümbrikupalga saajate osakaal mullu langes, maksukahju riigile mitte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sven Hoffmann/caro photo agency/Scanpix

Ümbrikupalga saajate osakaal langes eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes 13 protsendilt kuuele, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi ning maksu- ja tolliameti uuringutest. Samas maksukahju suurus oluliselt ei muutunud.

Ümbrikupalkade tõttu jäi mullu riigile laekumata 86,4 miljonit eurot maksutulu, aasta varem 84,1 miljonit. Sellest kolm neljandikku moodustab osaline ümbrikupalk ehk osa palgast makstakse töötajale välja ametlikult ja teine mitte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Probleemsed sektorid on ehitus, kaubandus ning toitlustus ja majutus.

"Ettevõtjad erinevatest valdkondadest on maksu- ja tolliametile ka ettepanekuid teinud, kuidas kuskil võiks läheneda. On see siis tõesti see, et maksu- ja tolliamet peaks rakendama mõnel juhul karmimat kätt, karmimat suhtlust, mitte lihtsalt informeerima ja teavitama, vaid tõesti rakendama rohkem juba ka sanktsioone," rääkis Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Oktoobris on maksu- ja tolliametil plaanis turule tulla maksukäitumise hinnangu ehk nn peegelduse e-teenusega.

"Peegeldus on see, kus me hakkame igale ettevõtjale näitama maksuriski, mida meie tema kohta juba täna teame. Ja mõte on see, et ta saab ise vältida meie külaskäiku ehk me nagu ennustame talle ette meie kontrolli sattumise tõenäosuse. Kirjeldame ka ära, mida ta peab tegema, et sellest välja tulla või oma käitumist parandada," selgitas MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

E-teenusest saadud infot saavad ettevõtted omavahel jagada või teha selle avalikuks kõigile.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: