Kaks Tallinna haiglatöötajat ja väikelaps haigestusid leetritesse
Kaks Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) töötajat ja haiglas viibunud alla aasta vanune väikelaps haigestusid leetritesse, terviseamet algatas haigla suhtes riikliku järelevalvemenetluse.
Alles teisipäeval teatas terviseamet, et Põhja-Tallinnas asuva põhikooli vaktsineerimata õpilasel tuvastati eelmisel reedel leetrid, nüüd aga lisandusid haigestunute ridadesse kaks LTKH töötajat ja väikelaps, kes polnud veel vaktsineeritud. Kokku on tänavu leetritesse haigestunud 21 inimest.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar ütles ERR-ile, et kõigi haigestunute nakkusallikas on veel teadmata.
Kontaktsete väljaselgitamise ja vaktsineerimisega tegelevad nii terviseamet kui ka LTKH, asjaolude väljaselgitamiseks algatas terviseamet haigla suhtes riikliku järelevalvemenetluse.
Terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpiku sõnul tuleb leetrite levikusse suhtuda täie tõsidusega.
"Kui seni olid leetritesse haigestunuteks täiskasvanud, kes nakatusid välismaal või kontaktist välismaalasega, siis nüüd levivad leetrid juba ka riigisiseselt," lausus ta.
Öpik rõhutas, et leetrid on äärmiselt nakkav haigus, millel võivad olla rasked tüsistused, näiteks võivad haigusega kaasneda nii kopsupõletik, äge keskkõrvapõletik kui ka ajukelmepõletik.
Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida. Kuigi hetkel on revaktsineerimiseks mõeldud vaktsiinidoosid otsa saamas, jõuab uus kogus MMR-vaktsiini Eestisse juba enne jaanipäeva. Laste ja leetrihaigega kokkupuutunute jaoks on vaktsiin ka praegu olemas.
Terviseamet soovitab end leetrite vastu vaktsineerida soovivatel inimestel võtta ühendust oma perearstiga, kes saab siis vajaliku koguse vaktsiini ette tellida. Leetrite antikehasid organismis saab määrata tasulises laboris. Lisaks on võimalik vaktsineerida ka vaktsineerimiskabinetis.
Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piirata haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Tähtis on välja selgitada kõik lähikontaktsed, jälgida neid peiteaja jooksul ja vajadusel vaktsineerida.
Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri.
Toimetaja: Karin Koppel