Pärnu-Jaagupis kogunesid vabatahtlikud päästjad
Enamik Eesti vabatahtlikest päästekomandodest kogunes reedel Pärnu-Jaagupisse terve nädalavahetuse kestvale foorumile. Eestis on vabatahtlikke päästjaid juba rohkem kui kutselisi. Riik kannab ka vabatahtlike tegevusega seotud kulud, kuid palka vabatahtlikud ei saa.
Juba traditsiooniks saanud vabatahtlike päästjate foorumiga tähistatakse tänavu organiseeritud tuletõrje 100. aastapäeva, aga mõistagi tegeldake töiste küsimustega. Seekord oli arutuse alla vabatahtlike päästjate ja kohaliku omavalitsuse koostöö, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie võrgustikus on 1600 kutselist päästjat ja 2004 vabatahtlikku päästjat. Vabatahtlikkus on suhteliselt populaarne ja inimesi tuleb juurde. Vabatahtlus ei tähenda seda, et täitsa ilma rahata kõik asjad käivad. Päästeameti eelarve vabatahtlusele on ca kaks miljonit eurot aastas. Selle eest anname tegutsemistoetust ja kanname mingid kulud seoses päästetöödega. Autode remonti, kütusekulu. Aga mida me ei tee, me ei maksa inimestele töötasu," rääkis päästeameti vabatahtlike koordinaator Mart Haljaste.
Vabatahtlike päästjate puhul pole haruldane, et kutseline päästja on vabal ajal vabatahtlik. Selline mees on näiteks Andro Oviir, kes on ka selle ürituse peakorraldaja.
"Selliseid mehi, kes on päästeametis või teisel tööl ja tegutsevad ka vabatahtlikena, on palju. Eks vabatahtlus ongi oma põhitöö kõrvalt ja oma kogukonna turvalisuse heaks. Pärnumaal on kaheksa päästekomandot ja lisaks sellele üheksa vabatahtlikku päästekomandot.. Me kindlasti soovime vabatahtlkke kaasata, rohkem inimesi liituda vabatahtlusega. Turvalisus algab meist endist," lausus Oviir.
Toimetaja: Aleksander Krjukov