Marju Himma: teadusraha jäi kommunikatsiooni kinni ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Teadlaskonna ja poliitikute vaheline konflikt kogub üha hoogu ning kommunikatsioonivead raskendavad olukorda veelgi, leiab Vikerraadio meediakommentaaris teadusajakirjanik Marju Himma.

27. mail teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo: "Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st."

Kuna viis kuud olid teadlased elanud usus, et valitsus arvestab riigi eelarvestrateegia ehk RESi koostamisel teadusleppes kokku lepitud teadusraha suurendamisega, tuli see lause teadlaskonnale kui sahmakas külma vett.

Osa teadlasi asus kirjutama arvamuslugusid ja avalikke pöördumisi, teine osa valmistas ette meeleavaldusi. Üks neist, hoiatusstreik, kavandati 5. juunile.

Neljanda juuni õhtul astus peaminister Jüri Ratas läbi Tartus asuvast Eesti Teadusagentuurist. See oli pärast saartelt tulekut ning enne ERMi eesti lipu aastapäeva tähistamisele suundumist. Sellest kohtumisest poleks ehk üldsus midagi teada saanud, kui mõni kohalviibinutest poleks tundnud end peaministri sõnumitest päris solvatult.

Nimelt olla peaministrilt jäänud teadusagentuuris kõlama kaks sõnumit: teadlased on tänamatud ning edaspidi ta igasugustele paberitele – viidates siis sellega teadusleppele – kergekäeliselt alla ei kirjuta.

Kuna ma ise kohtumisel ei olnud, palusin toimunut kirjeldada kolmel kohalviibinud inimesel ning tõsi, need sõnumid jäid kõigile kõrva, ehkki igaüks võttis neid sõnumeid vastu erinevalt. Ja siin tulebki mängu asjaolu, kuidas midagi kommunikeeritakse ning kuidas sõnumit vastu võetakse.

Jüri Ratas püüdnud selgitada, et teadlased peaksid olema tänulikud, et just teadusrahastus oli see osa RESis, mida ei kärbitud – kõigil valdkondadel nii hästi ei läinud. See, et teadusrahastusega ühe protsendi poole SKP-st ei liiguta, vaid säilitatakse sama tase, peaks teadlasi hoopis rõõmustama, panema neid tänulikkust tundma, leidis peaminister ning ka mõni teine valitsuskabineti liige.

Peaministri hinnangul selline sõnum 27. mail ka välja saadeti. Aga kas ikka saadeti?

Kordame uuesti seda sõnumit, mille valitsuse kommunikatsioonibüroo 27. mail edastas: "Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st."

Esimene lause on kantseliitlik ja üldsõnaline, mistõttu jääb selle mõte segaseks. Teine lause, et teadusraha püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st on see, mis saadab selgema ning ühtlasi teadusleppele vastupidise sõnumi.

Kui see sõnum oleks olnud, et pidime kärpima pea kõiki valdkondi, kuid teadust pidasime sedavõrd tähtsaks, et seda ei kärpinud ning otsustasime säilitada praeguse rahastustaseme – kas see oleks äkki olnud selgem?

Mõistagi ei tähenda see, et teaduse rahastamisega oleksid asjad korras. Konflikt teadlaste ja poliitikute vahel läheb üha teravamaks – kas on ikka mõistlik seda olukorda veel keerulisemaks teha kommunikatsioonihäiretega?

Teadlaskonna poolt oleks nüüd aga osav selgelt näidata, mida Eesti ühiskond teaduselt saab, et oleks alust, mille pealt raha küsimist jätkata, sest tuletagem meelde: teaduslepe nägi ette ka koostööd ettevõtlusega ning erasektori raha kaasamist teadusesse.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: