"Olukorrast riigis": laulupeo repertuaari ümber käib igavene vaidlus ({{commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk

Ajakirjanikud Vilja Kiisler ja Andrus Karnau tõdesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et laulupeo repertuaari ümber käib igavene vaidlus. Kui Kiisleri arvates on õigustatud tundmatumate laulude esitamine rahva harimiseks, siis Karnau arvates on laulupidu koht, kus peaks kõlama teada-tuntud laulud, mida kõik oskaks kaasa laulda.

"Tegelikult ei peakski ju laulupidu muutuma ka selleks kohaks, kus inimesed laulavad kõiki neid laule, mida nad alati koos laulda tahaksid. Mu meelest on laulupeo puhul just oluline, et selline professionaalne rahvuskultuuri esindamine ja etendamine võiks ollagi laulupeo osa. Et me ei kuule alati seda, mida me oleme harjunud ja tahame kuulda, vaid, et sellel on ka selline hariv, kultuuriline aspekt vägagi oluline," lausus Kiisler.

Karnau sõnul on vaidlused selle üle, mis peaks olema repertuaaris või mis mitte, saatnud laulupidusid alates esimesest laulupeost 1869. aastal. "Oli mäletatavasti selline eepiline draama Carl Robert Jakobsoni ja Johann Voldemar Jannseni vahel ja Jakobson ei tulnudki kohale, sest talle ei meeldinud see repertuaar, mille Jannsen oli välja valinud," lausus Karnau.

Ta ütles, et kui otsida tänavuse laulupeo repertuaarist draamat, siis leiab selle otsuse ümber, et ükski Alo Mattiiseni viiest isamaalisest laulust ei mahtunud laulupeo repertuaari. "Kahetsusväärsel kombel laulupeo üldjuht Peeter Perens suutis seda selgitada väga piinliku sõnaapsakaga, öeldes, et see on tark tegu, et Alo Mattiisenit välja ei valitud. Hiljem ta püüdis seda küll pehmendada öeldes, et see on tark otsus kui populaarseid laule väga sageli ei laulda," rääkis Karnau.

"Kui selle pealt edasi mõelda, siis tekib juba järgmine küsimus, et kas siis laulupeo üldjuhi meelest on laulupidu siis tõesti selline sündmus, kus tuleks laulda vähe tuntud laule? Ei ole ju nii. Tegelikult repertuaari valiku põhiküsimus ongi selle ümber, et mida laulda. Kas laulda armastatud ja tuntud laule ning mida on hea kaasa laulda või keskenduda uudisloomingule ning nõudliku tasemega muusikateostele. See on igavene vaidlus," nentis Karnau.

Karnau sõnul teab ta sellegi laulupeo ettevalmistamise juurest dirigente, kes ei olnud nõus oma kooriga teatud laule õppima, kuigi nende tase seda lubaks, näiteks laulupeo esimese päeva kava. "Nende hinnangul on see kava, mis on nii keeruline ja mida kooril ei ole võimalik kusagil esitada, sest publik ei oota seda ja lauljad ei oska seda hinnata. Kui asi on läinud ikkagi selliste probleemideni, et oodatakse laulupeo üldkoorilt esitust, mis on lauljatele mõistetamatu ja kui juba lauljatele on kava mõistetamatu, siis see näitab seda, et laulupeo toimkond ei ole oma tööga toime tulnud ja on läinud laulupeole otsima midagi sellist, mida peaks otsima väikestest kontserdisaalidest, mitte kord viie aasta tagant toimuvalt suurelt vabaõhukontserdilt," märkis Karnau.

Kiisleri arvates on Karnau seisukohad ebaõiglased. "Võib-olla Perensi valitud sõnad ei olnud kõige õnnestunumad, aga see põhimõte, et professionaalne ja nõudlikul tasemel valmistatud seaded ja koorilaulud võiksid seal kõlada minu meelest on oluline," sõnas Kiisler.

Kiisler viitas saates ka vaikivale kokkuleppele, et keerulisemate seadetega laulud on ikka esitamisel olnud laulupeo esimesel päeval ja rahvale rohkem tuntud palad laulupeo teisel päeval.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: