RKAS eitab puitpõrandate välistamist oma projektides ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põlva riigigümnaasium. Nagu näha, on puitu kasutatud.
Põlva riigigümnaasium. Nagu näha, on puitu kasutatud. Autor/allikas: Kaido Haagen

Ettevõtja Ville Jehe viskas kolmapäeval sotsiaalmeedias õhku väite, et Riigi Kinnisvara AS-is (RKAS) on juba aastaid tagasi välja töötatud riigi kinnisvara arendamise reeglid, millest üks lubab RKAS-i projektides, kaasaarvatud koolimajades, pōrandakatetena kasutada vaid PVCd, linoleumi vōi vaipa.

"Seetõttu ei ole võimalik üheski projektis (riigigümnaasiumid jne) sisearhitektidel puitu põrandakattena isegi pakkuda mitte. Sõbrad RKAS-is: palun lükake see väide ümber või siis selgitage, mis mõtet on meie riigil ühes asutuses (näiteks EAS, majandusmin jne) kulutada raha ja inimeste energiat, et puitu siin väärindataks, ja teises asutuses (RKAS) maksta palka teistele inimestele, kes seda väärindamist keelavad," kirjutas Jehe, ja lisas, et tal olemas ka vastav RKAS-i dokument.

RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper täpsustas ERR-ile saadetud selgituses, et Jehe postituses on viidatud tõenäoliselt tehnilistele nõuetele mitteeluhoonetes, täpsemalt ruumikaartidele, mida RKAS oma töös kasutab. Ruumikaartidele on kantud ehitise tehnilised tingimused, näiteks on olemas kooliruumide ruumikaardid, kus on kirjas kõiksugu tehnilised parameetrid ja nõuded, mida ehitus- ja (sise)viimistlustöös peab järgima.

Sepperi sõnul ei vasta puidu keelamine tõele, kuid põrandakattematerjalina eelistatakse materjale, mille ekspluatatsioonikulud oleksid võimalikult madalad. "Puitpõrandad on koolihoonete kavandites varasemalt esindatud, enamjaolt näiteks spordisaalis ja aulas. Klassiruumides ja üldkasutatavates alades puitpõranda kasutamisel tuleb arvestada ekspluatatsioonis tekkivate küsimustega," ütles ta.

Põrandakatetena, sealhulgas koolides, soovitab RKAS peamiselt kasutada loodussõbralikke materjale.

Sepper möönis, et siiani on ehituseelsetes etappides valikute tegemisel üheks määravaks asjaoluks saanud tõepoolest ekspluatatsioonikulud, isegi kui materjalide valikul tahetaks teha võib olla teisi valikuid.

"Kindlasti tuleks meeles pidada, et iga hoone on eraldi projekt oma sisearhitektuursete lahendustega, kus sisearhitektide ideed koos läbi arutame. Riigi Kinnisvara toetab kindlasti puidu väärindamist ning vaatame puidu võimalikku kasutamist oma projektides laiemalt," ütles Sepper ja tõi näiteks Viimsi riigigümnaasiumi, mis on ehitatud ristkihtpuidust, sh konstruktsioonid.

"Oleme kasutanud puitu erinevates hoonetes ja erineval viisil, näiteks Põlva riigigümnaasiumi puhkeala. Tulemas on (Tallinnasse ehitatav) keskkonnamaja, mis on samuti puidust," märkis Sepper.

Ruumikaarte on RKAS praegu uuendamas. "Täiendame ja ajakohastame nendes olevaid nõudeid, kus võimalik. Valdkond areneb kiiresti ning tuleb kvaliteetsemaid lahendusi aina juurde. Oleme kokku kutsunud arhitektide ja sisearhitektide esindajad, et alustada dialoogi sellel teemal ning ootame heameelega nende ettepanekuid ruumikaartide ajakohastamisel," rääkis Sepper.

Viimsi riigigümnaasium Autor/allikas: Kristiina Vasar
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: