Rannarootsi muuseumi filiaal võib kolida Ruhnu kordonisse
Rannarootsi muuseumi Ruhnu filiaal vajab laienemisruumi ja ühtlasi näeb Ruhnu vald senise muuseumimaja tulevikku elamuna. Võimalik lahendus on, et muuseum laieneb praegu tühjalt seisvasse piirivalvekordonisse.
Rannarootsi muusuemi Ruhnu filiaal tegutseb praegu Ruhnu vallale kuuluvas elamus, mis jääb muusuemile kitsaks. Üks võimalus oleks ehitada uus lisahoone muuseumi kõrval asuva ajaloolise Korsi talukompleksi õuele, kuid see poleks hea lahendus, leiab Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
"Kui me alguses plaanisime Korsi talu õuele ehitada ühe külastuskeskuse, mis lahendaks kõik arenguks vajalikud ruumimured, siis täna me oleme teemat arutanud ühte ja teistpidi ja tundub, et ühe suure hoone ehitamine ajaloolise Korsi talukompleksi õuele rikub selle ilusa ajaloolise talukompleksi harmoonia," rääkis Kalm.
Ruhnu vallavanem Andre Nõu ütles, et kaugemas tulevikus võiks senine muuseumihoone kasutusele minna elamupinnana, kuid muuseumit sellel põhjusel nad kindlasti hoonest välja ajama ei hakka.
"Loomulikult on elamispindu juurde vaja, aga otseselt me nüüd muuseumi küll tagant ei sunni, et liikuge nüüd majast välja. Pigem nii kaua kui vaja, saab muuseum seal tegutseda ja kui tõesti üks hetk muuseum sealt välja kolib, siis me renoveerime selle maja ja saame selle teha elamispinnaks," sõnas vallavanem.
Muuseumi direktor Ülo Kalm lisas, et muuseumi võiks kolida üle tühjana seisvasse piirivalvekordonisse. Esialgse mõtte on ta selle kohta edastanud ka Riigi Kinnisvara AS-ile, kes on kordoni omanik ja nüüd ootab Kalm vastust. Kordoni läheduses on ka tuletorn.
"Kuna veeteede amet avas ka paar aastat tagasi Ruhnu majaka, tuletorni uuesti külastajatele, siis me näeme, et Ruhnu muuseumi arengut aitaks Rannarootsi muuseumil paremini ellu viia, kui me suudame selle Ruhnu kordoni kompleksi kasutusele võtta," märkis Kalm.
Kui palju piirivalvekordoni muuseumiks seadmine maksma läheks, seda ei oska Ülo Kalm veel öelda. Rannarootsi muuseum on tellinud analüüsi, mille käigus peaksid esimesed konkreetsed numbrid selguma septembris.
Ruhnu muuseum asutati 1990. aastal, praegune püsiekspositsioon avati 1998. aastal. Muuseumis saab näha ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeesemeid, stendidel fotosid ja tekste saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Ruhnu meeste, naiste ja laste rahvarõivaid. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest põliselanike valmistatud hülgepüss jmt.
Toimetaja: Urmet Kook