Riik tahab trahvinõuetega tegelemise maksuametile anda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PPA

Kui praegu peab riik igal aastal kõigist kohtutäituritele suunatud trahvinõuetest umbes kaks miljonit eurot maha kandma, siis lootus on, et võlanõuete andmine maksu- ja tolliameti menetleda aitaks olukorda parandada. Kohtuäiturite hinnangul muudaks see aga süsteemi segasemaks ega annaks soovitud tulu.

Kui sa praegu jätad saadud liiklustrahvi maksmata, siis suunatakse see kohtutäiturile ja tema hoolitseb selle eest, et riik raha kätte saaks. Tulevikus peaks aga kõigi riigi nõuetega hakkama tegelema maksu- ja tolliamet.

Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et üks põhjus muudatuseks on see, et täiturid ei tegele piisavalt usinalt riigi nõuetega.

"Selleks, et need riigi nõuded saaksid paremini täidetud, on ettepanek tehtud, et maksu-tolliamet võiks hakata neid riigi nõudeid täitma, see oleks masinast masinasse täitmine ehk puhtalt elektrooniline töö," ütles Aeg.

On tõsi, et praegu kirjutatakse iga aasta korstnasse umbes kahe miljoni jagu kohtutäiturite käes olevaid riigi nõudeid. Minister Aeg loodab, et kui maksuamet asja enda kätte võtab ja protsessi automatiseerib, siis muudab see kogu süsteemi odavamaks, täitmistasu alaneb tuntavalt ja laekumised paranevad.

Kohtutäitur Risto Sepp ütleb, et see ei pruugi nii minna.

"Täna on täitemenetluse efektiivsusprotsent 50, 60 lähedal, esimese kolme kuuga tänases kehtivas täitemenetluses 50–60 protsenti nõuetest täidame ära. Maksuamet täna suudab ära täita 50 protsenti ehk siis protsentuaalselt tegelikult mitte midagi ei muutu," ütes Sepp.

Sepp viitab ka sellele, et kui näiteks võlgniku kontol raha pole, siis automaatne arest ei aita. Vara realiseerimine läheks jälle omakorda täituri kätte ning inimestele põhjustaks see asjatut segadust, et milline ametkond või kes üldse tema võlaga tegeleb.

Riigikogu reformierakondlasest liige Aivar Sõerd ütles, et kuivõrd maksuametil on nii võlanõudmise süsteemid kui sellega tegelevad inimesed, võib muutus tunduda otstarbekas.

"Aga siin peab arvestama sellega, et ei tekiks lisabürokraatiat inimestele, võlgnikele, (et) võlgnike õigused oleksid tagatud ja et oleks sellist individuaalset lähenemist ja nõustamist, mis on ka vajalik," märkis ta.

Justiitsministeeriumi hinnangul on reformi vaja ka seetõttu, et kohtutäitureid on liiga palju ja kuna nõuete hulk on vähenenud, ei jagu kõigile tööd. Praeguse 43 asemel saaks Eesti hakkama paarikümne täituriga, hindab minister Aeg.

"Tegelikkus on ju see, et kui me täna seda reformi ära ei tee, siis mõne aasta pärast lihtsalt mingi hulk neid täitevametnike büroosid läheb pankrotti, sest turg ise hakkab reguleerima seda," leidis Aeg.

Minister loodab eelnõuga valitsusse jõuda ja selle seejärel riigikokku saata veel sel aastal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: