Botaanikaaias peibutati ööliblikaid
Tallinna Botaanikaias seati eelmisel ööl üles peibutustuli ja valge lina, mille juurde kogunes hulgaliselt ööliblikaid, nende uurijaid ja muidu huvilisi.
"Me võime näha liblikaid Eesti looduses märtsist novembrini, sõltub aastatest, kui vara läheb soojaks ja kui hilja läheb külmaks," rääkis Eesti Maaülikooli vanemteadur Priit Zingel ERR-ile. "See tagab ka selle, et kui kõik oleksid korraga väljas, paar nädalat tuleksid kõik liblikad, siis nad sööksid metsad raagu või õued lagedaks, sest kõik korraga hakkavad toituma," lisas ta.
"Liblikad on kiire arenguga ja liblikate pealt on kõik looduses toimuv väga hästi jälgitav," vastas liblikauurija Teet Ruben küsimusele, miks ta oma elu liblikatele on pühendanud. "Me saame ennustada ette, millised protsessid hakkavad lähiaastatel toimuma. Ma tulin just Ruhnust ja Saaremaalt ja päevaliblikaid kuus liiki lendas. Siin peaks olema 30 võibolla. Meie loodus on korras ja hirmuga mõtled selle peale, millest on see tingitud sellel aastal see putukate vähesus, et kas me hakkame ka juba Euroopasse jõudma," rääkis Ruben.
Liblikate elutsükkel on neljaosaline: munast koorub röövik, kes pärast korralikku kõhutäit nukuks muutub, et siis mõne aja pärast uhkeks liblikaks kooruda. "Ma ei teadnudki et puruvanad selliste liblikatena lõpuks välja näevad, et ma olen neid kasutanud konksu otsas kui olen kala püüdnud ja olen neid näinud väikeste ussikestena, aga näha puruvana liblikana on kõige suurem avastus mulle," ütles loodusehuviline Kristjan.
Sama mitmekesine kui ööliblikate liigirikkus on ka nende eluviis. Üks on aga paljudele sarnane: valgus tõmbab neid magnetina enda poole.
"Kõige levinum seisukoht on see et nad orienteeruvad lennates taevaste valguste järgi, kuu või tähtede järgi, mis on meist väga väga kaugel ja kui nad lendavad sirges joones kuhugi, siis nad vaatavad, ahhaa, kuu on meil seal, minust 40 kraadise nurga all ja muudkui lendab, hoides kuud samas kohas. Aga kui nüüd kogemata eksib ja arvab et see on kuu, siis ta hakkab hoidma seda 40 kraadi ja hakkab spiraalina järjest lähemale keerama lähemale ja järsku ongi siin selle lambi juures ja siis on ta natukene segaduses," seletas Zingel.
Toimetaja: Mait Ots