Eluaegne vang jääb karistust edasi kandma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kahe mõrva ning muude raskete kuritegude eest eluaegse vangistuse saanud Oleg Pjatnitski jääb edasi karistust kandma, sest riigikohus ei võtnud tema enne tähtaega vabastamata jätmisele esitatud kaebust arutusele.

Seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, samas on 59-aastane Pjatnitski praeguseks vangis olnud juba üle 35 aasta.

Mõned aastad varem tema vabastamist kaalunud kohus leidis toona, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist, ei ole kooskõlas karistuse mõistmise mõttega.

Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.

Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.

1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.

Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.

Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: