Apellile allakirjutanuid tänati välisministeeriumis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kümme aastat enne Balti ketti, 23. augustil 1979, kirjutas 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, mõlema Saksamaa ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega tunnistada õigustühiseks Molotov-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga.

Balti harta nime all tuntud dokument nõudis vabadust Balti riikidele ning tõi allakirjutanutele kaasa pikad vangla-aastad.

Välisministeeriumis toimunud tänuüritusel peeti meeles neid nelja eestlast, kes 40 aastat tagasi Balti apellile alla kirjutasid. Need mehed olid Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam.

"Seal olid koos endised poliitivangid ja selle avalik-õigusliku vastupanu mõte, et tuleb Eesti-Läti-Leedu iseseisvus taastada, võidelda usuvabaduse ja inimõiguste eest, see mõte küpses juba Mordva vangilaagrites," rääkis Enn Tarto.

Balti apell avaldati välisajakirjanduses ja levis Nõukogude Liidus laialdaselt omakirjastuslikul teel. Mõistagi tõi see autoritele kaasa rängad karistused.

"Et meid pannakse uuesti vangi, selles ei olnud mingit kahtlust. Meid oli isegi väiksemate kuritegude eest pikka aega vangis hoitud, nii et vangi panemine polnud meile mingi üllatus," lausus Tarto.

Mart Niklus meenutas, et kõigepealt tuli töölt vallandamine ja pärast otsitud põhjustel arreteerimine 1980. aastal aprilli lõpul.

"Karistuseks määrati kümme pluss kolm aastat, sest ma ei läinud esimest korda kinni. Mind tunnistati eriti ühiskonnaohtlikuks retsidivistiks," rääkis Niklus.

Sama pikk karistus määrati ka Enn Tartole. Mõlemad mehed vabanesid perestroika tuules 1988. aastal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: