Maaülikool ja keskkonnaamet asustavad ümber umbes 3000 jõevähki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnaamet ja Maaülikooli teadlased viivad nädala jooksul 3000 jõevähki ümber nende uutesse kodudesse teistes veekogudes. Eesmärk on luua uusi vähipopulatsioone kohtades, kus vähki ei ole, ja taastada neid veekogudes, kus vähikatk on varem jõevähi võtnud.

Jõevähi kaitse tegevuskava järgi asustatakse Pühajärvest ja Pangodi järvest 3000 jõevähki ümber teistesse veekogudesse.

Kõigepealt püütakse mõrdadega vähid järvedest välja ning seejärel sõidutatakse uude sihtkohta. Jõevähkide viimase aja suuremaks ohuks on olnud inimesed, kes on veekogudesse asustanud võõrliike nagu signaalvähk ja ogapõskne vähk, mis kannavad endaga vähikatku. Vähikatk tapab omakorda väga kiiresti jõevähkide terveid populatsioone. Selle tõttu tulebki suurendada jõevähi levikut.

"Uute populatsioonide loomine, sellega me siis loome juurde uusi jõevähi leiukohti, et see on nüüd tähtis liigi leviku säilitamise seisukohalt, et kui mõnes kohas on jõevähk ära kadunud just selle sama võõrliigi tõttu, siis kui me loome teise kohta uue koha, kus võõrliiki pole ja jõevähki varem polnud, et siis me natukegi aitame seda tasakaalus hoida, seda liigi levikut," selgitas Maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.

Hurt lisas, et ümberasustamisega tahetakse rahuldada ka harrastuspüüdjate nõudlust.

Keskkonnaameti hinnangul peaksid Pühajärvest ja Pangodist ümberasustatud vähid tooma hea tulemuse.

"Ümberasustamist on nüüd proovitud juba kolm aastat järjest. Sellele eelnevalt prooviti asustada ümber kalakasvatustest pärit vähimaime või noorjärke, kelle asustamine ei andnud väga suurt tulemust. Nüüd on proovitud siis viimastel aastatel asustada looduslikest veekogudest püütud vähki ja looduses need annavad paremaid tulemusi. Ja seda võib ka arvata või loota, sest suuremad vähid, mis looduslikest veekogudest püütakse, nende tõenäosus ellu jääda uues veekogus on kordades suurem kui kalakasvandustest toodud väikestel vähkidel," rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jõevähid asustatakse 500 või 1000 kaupa ümber Ida-Virumaale Aidu karjääri, Lääne-Virumaale Järaniku järve, Põlvamaale Lutsu jõkke, Viljandimaale Anija järve ja Jõgevamaale Avijõkke.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: