Teises kvartalis oli Eestis 11 180 vaba ametikohta ({{commentsTotal}})

Ehitajad
Ehitajad Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta teises kvartalis 11 180 vaba ametikohta.

Seega on Eestis jätkuvalt üle 10 000 vaba ametikoha, taoline trend on püsinud alates 2017. aasta esimesest kvartalist, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade arv vähenes 2018. aasta sama perioodi ja ka eelmise kvartaliga võrreldes kaks protsenti. Vabu ja hõivatud ametikohti oli kokku 611 180, mida on esimese kvartaliga võrreldes ligi 0,5 protsenti rohkem.

Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim ehk 18 protsenti töötleva tööstuse osatähtsus, järgnevad 15 protsendiga kaubandus ja 10 protsendiga haridus.

Töötleva tööstuse ja kaubanduse ettevõtted on ka Eesti suurimad tööpakkujad: neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv teises kvartalis vastavalt 1585 ja 2151. Järgnesid avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1145 ning hariduse tegevusala 1134 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli teises kvartalis 1,8 protsenti, mis oli 0,1 protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim ehk 3 protsenti info ja side ning 2,9 protsenti avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, madalaim aga mäetööstuses ja kinnisvaraga seotud tegevuses, vastavalt 0,4 ja 0,2 protsenti.

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kõikidest vabadest ametikohtadest 30 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, kus see oli 2,4 protsenti. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2 protsenti, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,5 protsenti.

77 protsenti vabades ametikohtadest oli Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 64 protsenti. Järgnesid Tartu kaheksa protsendiga ning Pärnu ja Ida-Viru maakond mõlemad kolme protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas 2,4 protsendiga ja Saare maakonnas 1,8 protsendiga ning madalaim 0,3 protsendiga Põlva maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli ligi 116 000. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on tööjõu käive suurenenud kaks protsenti, 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes aga 22 protsenti.

Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10 protsenti.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: