Ülikoolid: riigihangete uus korraldus lisab tuhandeid töötunde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Juba ühe raamlepingu tarvis peaks tööle võtma täiskohaga klikkija.
Juba ühe raamlepingu tarvis peaks tööle võtma täiskohaga klikkija. Autor/allikas: ERR

Infosüsteem, mis peaks väikeste riigihangete korraldamise selgemaks muutma, nõuab kasutajalt hulga peamurdmist ja lisatööd. Ülikoolid räägivad tuhandetest lisanduvatest töötundidest.

Tartu ülikooli hankeosakonna juhataja Tuuli Ilula selgitas, et minikonkurss tuleb korraldada näiteks siis, kui kontoritarvete või toitlustuse ostmiseks on raamlepingud mitme ettevõttega. Sellisel juhul peab paberipakki või suupistelauda soetades küsima hinnapakkumise kõigilt partneritelt. Varem tähendas see laialisaadetud e-kirja, aga nüüd on uus kord ja kui raamlepingud sõlmiti pärast läinud aasta oktoobrit, tuleb sama töö teha vastavas infosüsteemis.

Paraku tähendab see palju lisatööd.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Estella Põllu selgitas, et uus nõue on, et pakkumusi ei saa avada enne, kui on esitamise tähtaeg: "See tagab, et erinevate pakkujate info ei leki, ehk siis ei kahjustataks konkurentsi."

Turvaline infosüsteem on e-kirjast hulga keerulisem. Tuuli Ilula ütles, et keskmiselt kulub ühe minikonkurssi korraldamiseks 100 hiireklikki ja 50 minutit. Näiteks reisiteenuse ostmiseks teeb ülikool umbes üheksa hinnapäringut päevas. See tähendab, et juba ühe raamlepingu tarvis peaks tööle võtma täiskohaga klikkija.

"Asju, mille osas me tahaksime sõlmida mitme pakkujaga raamlepinguid, on palju. Näiteks IT-tarvikud, arvutid, kontoritarbed, laboritarvikud ja kemikaalid. Praegu on meil laboritarvikute ja kemikaalide raamlepinguid 16, siis see ikka tähendab väga palju töötunde juurde," rääkis Ilula.

Sarnane mure on ka teistel ülikoolidel. Vanad hanked saavad läbi ja uued lepingud viivad minikonkursid rahandusministeeriumi juhtimisel loodud registrisse.

Tallinna Tehnikaülikooli finantsdirektoril Tauno Tuisul on arvutused, mis ütlevad, et TTÜ-le võib lisanduda 12 000 töötundi. See tähendab kuut täisajaga töökohta ehk ligi 135 000 eurot kulu aastas.

"Hetkel on meil see töökoormus hajutatud teaduskondade instituutide töötajate vahel aga me tõsiselt kaalume, et võib-olla peaks selle töömahu koondama kesksesse üksusesse. Igal juhul see toob töömahtu kaasa," selgitas Tuisk.

Tuisk lisas, et ülikoolid on suhelnud ka rahandusministeeriumi IT-partneri Nortaliga, kes küsiks ministeeriumilt infosüsteemi lihtsamaks muutmise eest 53 000 eurot.

"Kuna me oleme paralleelselt koostamas ka järgmise aasta eelarvet, siis me vajaksime teavet, et kas nii jääbki, et selline märkimisväärne tööhulk tuleb alla neelata või on võimalik siin midagi leevendada."

Estella Põllu tõdes, et probleem minikonkursidega on olemas, kuid kiiret lahendust ministeerium ei näe.

Lahendus võib nii sellele kui teistele riigihangetega seotud muredele tulla pikapeale. Kevadel saadeti kooskõlastusringile uue riigihangete seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ja parasjagu töötab ministeerium tagasisidega.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: