Ekspert soovitab lapsevanemail laste internetikasutuse vastu rohkem huvi tunda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Telefon.
Telefon. Autor/allikas: Huko Aaspõllu

Lapsevanemad peaksid püüdma rohkem huvi tunda selle vastu, mida nende lapsed internetis teevad ning mis neile virtuaalmaailmas muret valmistab, ütles digiturvalisuse ekspert Diana Poudel.

Poudel rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et septembri alguses astuvad kooliteele paljud lapsed, saades seejuures vanematelt oma elu esimese nutitelefoni. Tõsi, mitte kõik.

"On veel vanemaid, kes teadlikult valivad nuputelefoni esimeses, teises või kolmandas klassis, aga nad on väga vähemuses," tõdes Poudel.

Koos nutiseadme laiade ja kasulike võimalustega avatakse lapsele ka uks täiesti tundmatusse võrgumaailma, kus luuravad võõrad inimesed, mängud ning võltsinformatsioon.

Poudel leidis, et lapsevanem peaks esmalt ise endale selgeks tegema, mida tähendab, et tema lapsel on nutitelefon ja teadvustama endale, mida kõike nutitelefon teha võimaldab ning millele ligipääsu annab.

Hea moodus selleks on lapsega suhelda ning uurida temalt, millega ta telefonis tegeleb, paludes näiteks jagada huvitavaid videoid, mida laps vaatab, või vaadata temaga videoid koos, vältides seejuures hinnangute andmist. Vastasel korral võib lapses tekkida hirm vanema kriitika ees ning reaalsete probleemide kerkides ta vanemalt abi otsida ei söanda.

"Isegi kui sind ei huvita arvutimängud ja sul on algklassides laps, tee nägu et huvitab," soovitas Poudel.

Mängumaailm on väikeste laste jaoks tähtis

"Growtopia", "Roblox" või "Fortnite" on vaid mõned mängudest, mille nimi enamikule lastest võõras ei ole. Kõigis mängudes on aga sarnased ohukohad, millest on nii vanemal kui ka lapsel hea teadlik olla. Poudel tõi näiteks olukorra, kus laps, kelle vanemad arvutimängude vastu huvi ei tunne, eeldab, et täiskasvanud üldiselt arvutimänge ei mängigi, samas arvestamata, et leidub küllaga neid täiskasvanuid, kes laste vastu just arvutimängudes ebatervet huvi üles näitavad.

Enda vanuse varjamine mängu lihtsas tekstvestluses on lihtne ja paari kirjavea abil ongi võimalik naiivne laps panna uskuma, et teisel pool ekraani on 10-aastane kooliõde, mitte 50-aastane mees.

Lisaks võõrastele võib kübermaailmas eksisteerida ka hulgaliselt küberkiusamist, millest teada saamiseks on samuti tähtis usalduslik suhe lapsega. Ehkki pärast pikka ja sekeldusterohket rada võib olla võimalik YouTube'i või mõne teise võrgukanaliga suheldes sinna riputatud solvav või kiusav sisu eemaldada, leidis Poudel, et palju efektiivsem on suhelda näiteks kiusava video postitanud lapse või tema vanematega, et probleemi tuumani pääseda ja selgitada välja selle põhjused.

Virtuaalmängudes puutub laps varem või hiljem kokku rahaga. Olgu selleks mängimise eest antav mänguvaluuta või päris eurod, mida saab samuti mängus näiteks paremate esemete ostmiseks kasutada. Siinkohal võiks kaaluda anda lapsele võimalus oma taskuraha ka virtuaalselt kasutada. Poudeli sõnul on sagedased juhud, kus vanemad on näiteks mõne 99-sendise mängu ostmiseks lapse telefoni oma krediitkaardiandmed sisestanud ning unustanud hiljem need sealt eemaldada. Laps, kes ei taipa, et päris raha eest virtuaalseid asju ostab, võib niiviisi sadu eurosid vanemate raha kulutada.

Arvuti ja nutiseadme puhul ei tohiks Poudeli arvates saada seadmest karistusmeetod, vaid hüve. Ta ei poolda selliste rakenduste kasutamist, mis lapse ekraani vanema käsu või ajalimiidi täitumise peale blokeerivad, puhtalt seepärast, et YouTube'ist võib leida kerge vaevaga õpetusvideoid, kuidas nendest rakendustest mööda hiilida. Pigem tuleks näha nutiseadet kui hüve, millele ligipääs antakse näiteks huviringides, trennis või õues käimise eest.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: