Haridusministeerium uurib riigi keskse masintõlkeplatvormi võimalust ({{commentsTotal}})

Tilde masintõlge.
Tilde masintõlge. Autor/allikas: translate.tilde.com

Haridus- ja teadmusministeerium (HTM) saatis ministeeriumitele kirja, kus muuhulgas soovib teada, kas ministeeriumid peavad oluliseks, et Eesti riigil oleks keskne masintõlkeplatvorm, mis arvestab eri ametkondade ja valdkondade vajadustega.

HTM-i keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märgib, et HTM on alates 2005. aastast järjepidevalt arendanud eesti keele tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on kindlustada eesti keele digitaalne tulevik ning soodustada inimese ja masina vahelist suhtlust. Üheks keeletehnoloogia keskseks valdkonnaks on masintõlge.

"Täna oleme olukorras, kus eesti keele tugi on mitmete eraettevõtete (Google, Tilde), teadusasutuste (Tartu Ülikool) kui ka avaliku sektori (Euroopa Komisjoni eTranslation) poolt loodud masintõlkeplatvormides, kuid platvormide kvaliteet sõltub väga palju sellest, millise valdkonna jaoks see on loodud (nt õigusvaldkond või ajakirjandustekstid) ning kui kvaliteetne on masintõlke treenimiseks vajalik algmaterjal ehk keelekorpus," kirjutas Kärtner kirjas teistele ministeeriumitele.

Selleks, et HTM saaks masintõlke arendamisega edasi liikuda, esitas Kärtner ministeeriumitele mitmeid küsimusi. Näiteks, kui palju on igas organisatsioonis tõlkijaid või tellitakse see teenus tõlkebüroodelt sisse. Kui viimast, siis millises mahus, mis summa eest ja millistele keeltele?

Samuti soovib HTM teada, kas ministeeriumid on kasutanud tõlkimiseks masintõlget (Tilde, Tartu Ülikool, Google vm) ja millised on olnud sellega kogemused. Küsimustiku lõpetab põhimõtteline küsimus, kas ministeeriumid peavad oluliseks, et Eesti riigil oleks keskne masintõlkeplatvorm, mis arvestab eri ametkondade ja valdkondade vajadustega?

Esimeste seas vastas päringule kultuuriministeerium, mille kantsler Tarvi Sits kinnitas, et ministeeriumi koosseisus ei ole tõlkija ametikohta ja et teenus osteti sisse, milleks 2018. aastal kulus 8900 eurot. Keeled, millesse peamiselt tõlgitakse, olid kultuuriministeeriumi näitel inglise ja vene keel.

Kantsleri sõnul pole kultuuriministeerium masintõlget kasutanud, kuid isiklikuks tarbeks on kasutatud Google'i abi. Eesti riigi keskse masintõlkeplatvormi loomist peab kultuuriministeerium vajalikuks.

"Keskne platvorm oleks kindlasti abiks, kuid see peaks kahtlemata võtma arvesse eri valdkondade sõnavara, vajadusi, praktikaid. Kultuuriministeerium on seniajani saanud oma tõlkevajadused rahuldada viidatud raamlepingu tingimustes ning muid võimalusi ei ole ministeeriumis arutatud," märkis Sits.

Toimetaja: ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: