Luminori hinnangul vajab Eesti investeeringuid pikaajalisse kasvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Palmi hinnangul peaks riik leidma mõtekamaid investeeringuid kui teede ehitamine 4-realiseks.
Palmi hinnangul peaks riik leidma mõtekamaid investeeringuid kui teede ehitamine 4-realiseks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti majanduskasv aeglustub järgmisel aastal allapoole kolme protsendi piiri ning käes on aeg pikaajalist kasvu toetavateks reformideks, selgub Luminori sügisesest majandusülevaatest.

Luminori Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel on Eesti majanduskasvu määrad läbinud tipptaseme ning sellele järgneb juba mõõdukam areng, mis on ilmne aina rohkemates Euroopa riikides. "Kaubandustõrgete taustal on käimas majanduskasvude sünkroniseeritud aeglustumine ja selle keskmes on tööstus," märkis Palm pressiteate vahendusel.

Samas on Eestit globaalse kaubanduse aeglustumine siiani vaid vähesel määral mõjutanud. Oodatust paremat tulemust võib seostada ekspordi keskendumisega tugevama kasvuga Euroopa riikidele, euroala keskmisest tugevama tööjõunõudlusega ning soodsa keskkonnaga ehitus- ja eluasemeinvesteeringuteks. Baasintressid on võtnud taas suuna langusele, selgitas Palm.

"Majanduskasvuriskid on täna selgelt kasvutrendil, samas me ei prognoosi põhistsenaariumina euroalal ega muudes suuremates arenenud riikides ulatuslikku majanduslangust," ütles Palm, lisades, et Eesti peamistel eksporditurgudel, nagu näiteks Saksamaa ja Põhjamaad, kasv aeglustub, ent ei hangu, mis toetab ekspordinõudluse tagasihoidlikku suurenemist alates teisest poolaastast. Lisaks nõudluse jahtumisele piiravad Euroopa eksportööride tulusid tagasihoidlikumad ekspordihindade arengud.

Eesti majanduskasv võib langeda 2 protsendi lähedale

"Näeme väliskeskkonnas olulist muutust, kus globaalne kaubandus kasvas esimese kvartalis ainult 0,5 protsenti, mis jääb märkimisväärselt alla maailmamajanduse kasvutempole. See tähendab, et tulevikus selline hea kasvukeskkond, mis meil viimased kolm aastat on olnud, hakkab muutuma ja majanduskasv liigub järgmisel aastal alla kolme protsendi ja siis me liigume juba kahe protsendi suunas. Kui kaubandustõrkeid ei õnnestu järgmisel aastal leevendada, siis näeme numbreid alla kahe protsendi," rääkis Palm ERR-i raadiouudistele.

"Seega liigume heast kasvust mõõdukama kasvutempo suunas, mis tähendab, et ka tööjõu nõudlus hakkab vähenema. Olukorras, kus majanduse kasvutempo langeb alla 2,5 protsendi, jääb osa töökäsi üle," tõdes Palm.

Eesti nominaalne tööjõukulu tunnis on viimase 14 aastaga edukalt suurenenud tagasihoidlikult 19 protsendilt kuni 40 protsendini euroala keskmisest, kuid vahe euroalaga püsib soovimatult suur. Luminori peaökonomisti sõnul kaotab Eesti talente headele konkurentidele.

Majanduskasvu aeglustumise taustal on otstarbekas toetada sissetulekute lähenemist euroala keskmisele tasemele, mis võiks olla Eesti üheks selgeks arengu eesmärgiks. Selleks on vajalik majanduse pikaajalist kasvu arendada struktuurireformide toel, mis hõlmaks ennekõike tööjõuturgu, teadust ja tehnoloogiat ning digiteerimist, rõhutas Palm. "Meetmed on olemas, aga need ei ole lihtsad, need pole lindilõikamised, betooni investeerimine - need on struktuurireformid, mis puudutavad tööturgu, teadus-arendustegevust, digitaliseerimist, ülikooliõppejõudude palkade tõstmist," loetles ta.

"Mis puudutab tööturgu, siis me vajame nüüdses olukorras, kus majandus hakkab mõõdukamalt kasvama, investeeringuid mitte tsüklilisse elavdamisse nagu nelja- või kuuerealised teed, mis tõstavad pikaajaliselt kulusid. Need annavad küll lühiajaliselt tööjõu nõudluse, töökäsi, mis tulevad tõenäoliselt idast juurde võtta, kui meil on Rail Baltic samal ajal," rääkis Palm, kelle hinnangul selline poliitika kasvatab majanduse pikaajalisi kulusid.

Lisaks aeglustuvale välisnõudlusele seisab majanduse ees pikemaajalise väljakutsena elanikkonna vananemine, nentis Palm. "Märkimisväärne on see, et eakate aktiivsusmäär on alates sajandivahetusest peaaegu kahekordistunud," ütles Palm. Nimelt on eakate, üle 60-aastaste tööjõus osalemise määr tõusnud euroalal koguni 27 protsendipunkti - 21 protsendilt 2000. aastal 47,9 protsendini 2019. aasta esimeses kvartalis ning Eestis 32 protsenti, tõustes 63,8 protsendini.

Väärikas vananemine koos kauem tööturul osalemisega saab Palmi sõnul olema eduka majandusega Euroopa riikide arengu loomulik osa. "Vananemine nõuab lihtsalt ulatuslikke struktuurireforme, et tasakaalustada tulevasi suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse kulusid majanduse pikaajalise sissetulekute kasvuga. Pensioniks tuleb säästa," märkis Palm.

Luminori sügisene majandusülevaade täismahus asub siin.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: