Palm: olematud hoiuseintressid toovad vajaduse oma vara väärtuse hoidmiseks tegutseda
Euroopa Keskpanga otsus langetada keskpanga hoiustamise intressimäära -0,5 protsendini ja väljavaade, et nullhoiuseintressid jäävad püsima veel 14 aastaks, toob kaasa muudatuse, et igaühel tuleb hakata mõtlema oma varade väärtuse hoidmisele, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Palm rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et praegune vaade finantsturgudele räägib sellest, et me näeme veel 14 aastat negatiivsel tasemel intressimäärasid.
Ta lisas, et panku mõjutab selline intressikeskkond erinevalt, kuid madalad intressid tähendavad pankadele ka väga madalat teenistust intressitulust ning päevakorral on kulude kärpimine. Kuna konkurents on Eestis võrreldes suurriikidega vähem jõuline, on näha ka marginaalide kerget kasvu.
"See on põnev situatsioon, kui see finantsturgude vaade peaks realiseeruma, et 14 aastat on miinusintresse. 14 aastat nullhoiuseintressi määra paneb mõtlema, et äkki mul on mingeid mõistlikumaid investeeringuid aktsiaturul või muudes varades," sõnas Palm.
Tema sõnul ärgitab praegune olukord ettevõtteid võlakirjaturult laenu võtma, globaalsel turul on niisugune finantseerimine tunduvalt kasvanud, sest need tasemed on ettevõtete jaoks väga soodsad.
"Teine väga suur muutus on see, et me kõik peame hakkama mõtlema, kuidas varade väärtust kasvatame, sest Eestis on inflatsioon praegu ikkagi 2,4 ja kui sulle vaatab 14 aastat null vastu, hakkab igaüks selgelt mõtlema, et kui tahan vähegi oma varade väärtust hoida, pean kuidagi tegutsema. Nii et põnev," tõdes peaökonomist.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis samuti, et intressimäärad jäävad madalaks veel pikaks ajaks. Kommertspangad peavad teatud osa oma üleliigsest likviidsusest hoidma negatiivse intressiga keskpanga juures ehk peale maksma.
Seda, kas kommertspankades jäävad hoiuste intressid nulli lähedale, on tema sõnul veel vara öelda, sest see sõltub paljuski pankade olukorrast ja äriotsustest.
"Hoiustajatele negatiivse intressi edasiviimine on ju tegelikult äriliselt väga raske teema," kommenteeris ta võimalust, et hoiustajatel tuleb oma hoiustele peale maksta.
Swebanki analüüsi- ja planeerimise osakonnajuht Meelis Kadarpik ütles, et pank ei ole pärast Euroopa Keskpanga viimast otsust hoiute intressimäärasid muutnud, kuid seda ei saa välistada.
SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen märkis, et SEB ei ole oma klientidele negatiivset hoiuseintressi rakendanud, ehkki neil kehtib juba 2016. aastast alates võimalus võtta äriklientidelt tasu valuuta hoidmise eest.
"Üldreeglina on pangal õigus otsustada selle tasu võtmine juhul, kui kliendil on arvelduskontodel pikemat aega raha, mida klient ei vaja igapäevaseks majandustegevuseks ja mis ületab ühe miljoni euro piiri," selgitas ta.
LHV analüütik Kristo Aab ütles, et hoiuste negatiivset mõju pankadele ei maksaks ületähtsutada.
"Tegelikult on üleliigsete hoiuste eest juba siiani aastaid pidanud peale maksma ja nii see läheb ka edaspidi. On diskuteeritud ju Euroopas selle üle, et kas tekib ükskord see murdepunkt, kui pangad hakkavad oma tegevust hoopsiki kokkupoole tõmbama, et kasumid ei kata enam ära seda negatiivset intressi. Siiamaani on elu näidanud, et seda punkti pole veel tekkinud ja pangad on endiselt kasumlikud," rääkis Aab.
Toimetaja: Karin Koppel