HS: Kas NATO-ga liitumata jätmine päästaks Soome sõjast? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Soome kaitseväelased Lätis NATO õppusel Saber Strike 2015. aastal
Soome kaitseväelased Lätis NATO õppusel Saber Strike 2015. aastal Autor/allikas: Ints Kalnins/Reuters/Scanpix

Soomel võib olla võimalus liituda NATO-ga, aga kas tal on ka võimalus vältida võimalikku sõjalist konflikti Balti regioonis, küsib väljaanne Helsingin Sanomat äsjasele julgeolekuraportile viidates.

Teisipäeval avaldas Soome välispoliitika instituut raporti pealkirjaga "Soome varustuskindlus ja Baltimaade piirkond". Uuriti, mil määral on Balti riikide vahelised ühendused olulised Soome ühiskonna toimimiseks, kirjutas Helsingin Sanomat.

Raporti avaldamise ajal leidis kauaaegne diplomaat ja ametnik Pertti Torstila teadlaste järeldustes vastuolu. Nendes seisis, et Balti trass on Soome jaoks oluline, kuid selle saab asendada teiste marsruutidega ja seega pole see Soome jaoks "tarnekindluse jaoks kriitilise tähtsusega".

Samas öeldi, et "tõsise kriisi korral võidakse sulgeda ka Balti trassi alternatiivid".

Tõsine kriis oleks teisisõnu Venemaa algatatud sõda, mis segaks kogu Läänemere regiooni.

Kui Soome jääks vähemalt esialgu Balti riike hõlmavast sõjast puutumata, siis oleks Soome otsustajad keerulises olukorras: kas minna appi või vaadata pealt?

Raportis jõuti järeldusele, et kuigi Soomel pole Balti riikidega kriitilisi ühendusi, võib Balti riikidel selliseid Soomega olla. "Pööratud sõltuvused ei pruugi ilmtingimata otseselt mõjutada varustuskindlust, kuid need võivad kriisiolukorras viia mõne teise riigi ootustele või nõudmistele," seisis raportis.

Need nõudmised võidakse esitada eelkõige Euroopa Liidu lepingu klausli 42.7 alusel. See seob Soomet ja teisi EL-i liikmesriike sellise vastastikuse lubadusega: "Kui mõnda liikmesriiki ähvardab tema territooriumil relvastatud rünnak, on teised liikmesriigid kohustatud osutama sellele abi mis tahes nende käsutuses olevate vahenditega."

Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik ütles, et viimasel ajal on Balti riikide sõja korral abistamise küsimus tekitanud Soomes palju poleemikat ning Soome on Euroopa Liidu ringkondades abistamise lubaduste osas olnud eriti häälekas. "Kas olete valmis sellele ka ise pühenduma? Või soovite säilitada mingit halli ala, mis annab teile rohkem mänguruumi ja kus Balti riigid peavad Soome kavatsusi ära arvama," küsis Raik.

Väljaande sõnul sarnaneb Raiki väljaöeldu sellega, mida ütles president Sauli Niinistö eelmisel nädalal EL-i parlamentide julgeolekuseminaril. "Meil on vaja ühist arusaamist sellest, mida see [EL] artikkel tegelikult tähendab. Sellel on päris hea sõnastus, veelgi köitvam kui NATO viies artikkel. Aga mida me teeme ilusa lausega, kui keegi ei tea, mida see tähendab?"

Muidugi huvitab presidenti, mida teised Euroopa Liidu riigid selle ilusa lausega ette võtavad, kui Soomet rünnatakse. Soome ei ole NATO liige, nagu teised 22 Euroopa Liidu riiki, seega pole tal mingeid julgeolekugarantiisid.

Soome juhtkond jätab enda jaoks NATO võimaluse alles, ent Soome ei ole NATO-ga liitunud ka seetõttu, et ainult umbes veerand rahvast toetab liikmesust. Ja rahvas ei soovinud liituda, muu hulgas seetõttu, et siis võidakse Soome tõmmata sõjalisse konflikti Balti regioonis, kui see peaks puhkema.

Lõpetuseks püstitas leht küsimuse, et Soomel võib olla võimalus liituda NATO-ga, kuid kas tal on ka võimalus vältida võimalikku sõjalist konflikti Balti regioonis. Leht sedastas, et Balti riikidel on võimalus kutsuda lisaks NATO-le appi ka Soome. Balti riigid mängivad oma kaitsepoliitikas vähemalt kahte kaarti, nagu Soome.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: