"Rahva teenrid": Eesti poliitika sisu varjutavad tseremoniaalsed aktid
Ajakirjanikud Urmet Kook, Neeme Korv ja Taavi Eilat ütlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" Eesti poliitika sisu on järjest enam tseremoniaalsed väljamarsid, üritustele mitte kohale tulemised ja solvumised.
Urmet Kook rääkis, et kui riigikogu spiiker Henn Põlluaas parlamendi uue istungjärgu esimesel päeval oma kõnet pidas, lahkusid saalist protesti märgiks mõned Reformierakonna saadikud - Yoko Alender, Liina Kersna, Heidy Purga, Marko Mihkelson, Taavi Rõivas ja Heiki Kranich. "Furoori tekitas Henn Põlluaasa kõne, kus ta sarjad opositsiooni, ajakirjandust, aga tuleb ka tõele au andes tunnistada, et kutsus ka koalitsiooni ja EKRE enda poliitikaid suuremale vaoshoitusele, et mitte ise olla selleks, kes käivitab mingi plahvatusohtliku debati või tulised sõnavalingud üksteise pihta," rääkis Kook.
"Mulle tundub, et selline tseremoniaalne lahkumine või mitte kohale tulek hakkab Eesti poliitikas juba peavooluks saama. Meenutame kasvõi 19. augusti, kui peaminister kutsus endised peaministrid enda juurde Stenbocki majja, siis sel aastal jätsid sinna minemata Reformierakonna endised peaministrid. Ja pärast nad tunnistasidki, et jätsidki poliitilistel põhjustel põhimõtteliselt minemata," rääkis Kook.
Taavi Eilat lisas, et ka presidendi Roosiaias toimunud taasiseisvumispäeva pidustustel jätsid minemata EKRE poliitikud ja ka peaminister Jüri Ratas.
"Kas Eesti poliitika sisu on muutunud selliseks, et sisu üle enam vaielda ei ole, kuigi riigieelarve või keelepoliitika kontekstis võiks ju olla. Selliseid tseremoniaalseid akte erinevatel tasanditel hakkab olema üha enam. Tähtis pole enam poliitika sisu, vaid väljamarsid, mitte tulemised," lausus Kook.
Eilat tõi välja, et võib-olla Henn Põlluaas just seda silmas pidaski oma kõnes, kutsudes üles sellistest tseremoniaalsetest ülesastumistest loobuma ja tegema rohkem koostööd.
Kook nimetas sellist käitumist lapsikuks. "Sellist solvumiskultuuri on liiga palju, võiks sellest üle saada ja püüda sisuliselt vaielda, argumenteerida ja debateerida," märkis Kook.
Neeme Korv lisas, et lapsikuks muutuvad sellised poliitikute tseremoniaalsed aktid siis, kui seda esineb liiga palju ja neil ei ole enam eraldiseisvat tähendust. "Niisuguseid asju saab teha siis, kui neil on mõju," ütles Korv.
Kook lisas, et mõju tekib siis, kui selliseid asju teha kord kümne aasta jooksul, mitte kümme korda aasta jooksul.
Taavi Eilat leidis, et sama on ka mingite ühiskondlike protsesside mõjutamiseks mõeldud allkirjade kogumisega. "Kui see toimub pidevalt, siis selle mõju on palju väiksem," sõnas Eilat.
Korv märkis, et väga palju sõltub siiski ka kontekstist ja tõi näite Suurbritannias viimasel ajal toimunud parlamentaarsetest debattidest, öeldes, et ka seal käib suur "näitemäng".
Kook: Kaljulaid on võtnud oma teemaks kliima
Rääkides president Kersti Kaljulaidi kõnest riigikogu istungjärgu alguse puhul, ütles Kook, et sel korral ei olnud kõnes sisupoliitilisi torkeid valitsuskoalitsiooni või EKRE pihta. "President rääkis väga palju teemal, mis tundub, et on talle praegusel hetkel oluline ja ma julgen prognoosida, et kui ta 2021. aastal presidendi ameti maha paneb ja teiseks ametiajaks tagasi valitud ei saa, siis ehk hakkab tema hilisemat karjääri kujundama kliimapoliitika," pakkus Kook.
Ka Taavi Eilati hinnangul tegi president oma teemadega riigikogu istungjärgu alguse kõnes turvalise valiku.
"See, et Kaljulaid on just kliimateema valinud oma agendasse just viimase aasta jooksul, on silmapaistev," lausus Kook.
Kook viitas ka sellele, et president võttis endale kliimanõuniku, samal ajal, kui juba terve aasta ei ole tal õigusnõunikku.
EKRE vastandab end sotside asemel presidendiga
Neeme Korv ütles, et ta ei mäleta sellist aega, kus vastasseis presidendi ja riigikogu esimehe vahel oleks olnud nii terav.
"Ma arvan, et selline asi on Eesti riigis päris ohtlik, kui see läheb väga kaugele. On olemas võimude lahususe printsiibis tulenevad teatavad tasakaalustamise mehhanismid mõlemal poolel. See ei ole kindlasti hea parlamentaarsele demokraatiale," lausus Korv.
Kuna sotsid tegid viimastel riigikogu valimistel üsna kehva tulemuse ja ka pärast esimehe vahetust on olnud Eesti poliitikas passiivsed, siis Urmet Koogi hinnangul ei ole enam sotsid EKRE-le selline vastane, kellega end vastandada. "Märksa tugevam vastasseis tekib nende jaoks president Kaljulaidiga," ütles Kook.
Toimetaja: Aleksander Krjukov