Karl Soonpää päevik 21. ja 23. septembril 1939. aastal ({{commentsTotal}})

Välisminister Karl Selter (pildil vasakul) saabub abikaasa Melaniega Moskvasse. Ministri kõrval Eesti saadik Moskvas August Rei, pildil paremal NSV Liidu välisministri abi (ministri asetäitja) Solomon Lozovski. Leningradi vaksal, 24. september 1939.
Välisminister Karl Selter (pildil vasakul) saabub abikaasa Melaniega Moskvasse. Ministri kõrval Eesti saadik Moskvas August Rei, pildil paremal NSV Liidu välisministri abi (ministri asetäitja) Solomon Lozovski. Leningradi vaksal, 24. september 1939. Autor/allikas: OTAVAMEDIA/JOKA/MUSEOVIRASTO.

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 21. ja 23. septembril 1939 oma päevikusse:

21. sept. Vab.[ariigi] Val.[itsuse] koosolek. Välisminister [Karl Selter] seletab, et kaubanduslepingu läbirääkimised Venega jõuavad lõpule. Vene on valmis meile müüma kuni 21 milj. kr. eest. Tähtsamad artiklid: 12 500 tonni suhkrut, 17 000 t. soola, 20 t. t. petroli, 62,5 t. t. superfosfaati, 17 t. t. kaalisoola, 1500 t. puuvilla, 7000 tonni sordirauda j.n.e. Meie müüme 18 milj. kr. eest: 25 t. t. tselluloosi, 75.000 siga, 1800 t. paberit, 200 kaubavagunit, 1.250.000 kr. eest piimasaadusi j.n.e. Peale selle transiit vastastikku – Vene kaubad Tallinna kaudu ja meie omad Laadoga, Sviri ja Põhja-Düüna kaudu Valgesse merre. Arvatakse, et sealt kuni 2000 tonni suurused laevad läbi mahuvad.

Kaubaleping teeb head meelt. Arvatakse, et peab kõik tegema, et venelastel nurinat ei tekiks, sest meie ei või suurriikide kaubateed sulgeda. [Põllutööminister Artur] Tupits juhib tähelepanu hädaohu peale, mis tekkib Vene propaganda tagajärjel, aga arvab ka, et leping tuleb sõlmida. Saksa saadik [Hans Frohwein] olevat ka näidanud Selteri sõnade järele huvi selle vastu, kas lepingu sõlmimine sünnib raskusteta.

President [Konstantin Päts] ütleb, et küll need, kes seoses allveelaeva putkupanekuga ja Vene reaktsiooniga sellele meile juba kadu kuulutasid, teevad suured silmad, kui kuulevad, missuguse suure ja hea lepingu saame Venega. Küsib, kas ei peaks sellest ka lehes kirjutama. Arvatakse, et seda ei saa enne teha, kui asi kindel. Soovitatakse välisministril sõlmida leping nii ruttu, kui saab. See leping tõstab ka minul optimismi.

23. sept. On lühike Vab. Val. koosolek, kus tagantjärele otsustatakse Selter läkitada koos [siseminister Richard] Veermaaga Moskvasse lepingut alla kirjutama. Selter on aga juba reede õhtul välja sõitnud koos prouaga. Ka otsustatakse Riigikogu väliskommisjon kokku kutsuda, et anda informatsiooni. Selterile olevat tulnud kutse Vene saatkonna kaudu Tallinnas. Nagu pärast selgub, mitte ilma tema enese kaastegevuseta selles sihis. Välisministri a.t. [asetäitjaks] jääb min. [Oskar] Kask. Sõitsin kell 4.05 maale Sultsile, kuna Tooni [Antonie Soonpää, Karl Soonpää abikaasa – toim.] lastega juba reede õhtul ära sõitis.

Päevalehe esiküljel 24. septembri 1939 pealkirja all "Meie kindel otsus" avaldatud sõjavägede ülemjuhataja sõnavõtt, mille ta pidas raadios 23. septembril. Autor/allikas: RAHVUSRAAMATUKOGU/DIGAR.

Ajaloolane Küllo Arjakas: Orzełi põgenemise järel algas Eesti ja NSV Liidu suhetes väga tõsine kriis. Informeerides septembri algul NSV Liidu saadikut Eesti Vabariigi neutraliteedist, avaldas välisminister Karl Selter soovi laiendada kahe riigi vahel kaubavahetust ning arendada transiitkaubandust Murmanski sadama kaudu. 14. septembril alustas Välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor Georg Meri Moskvas läbirääkimisi uue kaubanduslepingu sõlmimiseks. Vastav projekt parafeeriti 19. septembril ja algse kava kohaselt pidi lepingu 22. septembril allkirjastama saadik August Rei.

Arvestades tekkinud kriisi, peeti Tallinnas aga vajalikuks saata Moskvasse välisminister Selter, et saada olukorrast parem ülevaade ja ühtlasi selgitada välja NSV Liidu nõudmised. Selter sõitis rongiga Moskvasse 22. septembri õhtul. Arvestades, et Selter jõuab NSV Liidust uue infoga tagasi viie päeva pärast, peeti 20. septembril valitsuse koosolekul vajalikuks kokku kutsuda tookordse kahekojalise Eesti parlamendi, s.t Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Välisminister Selteri asendajaks oli määratud sotsiaalminister Oskar Kask.

Eesti juhtkond kutsus rahvast septembrikriisi ajal üles säilitama rahu, selgitades, et Eestit ei ähvarda ükski oht. 24. septembri keskpäeval tungisid NSV Liidu sõjalaevad Loksa piirkonnas Eesti territoriaalvetesse ja üks Nõukogude miiniristleja lasi mõned suurtükilasud Eru lahe suunas.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Itaalia saadik Tallinnas Itaalia välisministrile. Telegramm. 21. september 1939 (pdf)

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: