"Insight": elumaja Kohtla-Järvel võib kokku kukkuda nagu kaardimaja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Avariiline maja Kohtla-Järvel Lehola 12
Avariiline maja Kohtla-Järvel Lehola 12

Kohtla-Järvel aadressil Lehola 12 asuva kortermaja elanikud ei osanud seitse aastat kahtlustada, et neid ähvardab surmaoht – maja võib iga hetk kokku kukkuda. Hooldusfirma Ahtme Maja, mis oleks pidanud elanikke maja avariilisest seisukorrast teavitama, pole seda siiani teinud, selgub ETV+ uurivast saatest "Insight".

Esimesel korrusel elav Marina Garbuzova ostis korteri Lehola 12 majas mõned aastad tagasi. Sel kevadel märkas ta, et üks sein on vajuma hakanud. "Mõõtsin joonlauaga – 2,5 sentimeetrit oli," rääkis Marina. Keldrisse laskudes nägi ta, et seina toetavad risttalad on mõnes kohas alla vajunud, mõnes kohas paindunud ja kõverdunud. Marina muutus murelikuks, ent naabrid tema muret ei jaganud. Asja ei peetud tõsiseks. Ühel augustiööl, kui Marina köögis maalis, kuulis ta äkki külmkapi tagant tugevat raginat. "Hirmus oli. Sain aru, et see on sein. Kutsusin kell 4 hommikul päästjad välja, nad olid päris pahased," meenutas ta. "Küllap olin nad üles ajanud. Nad ei saanud midagi teha."

Naine peab ennast olukorra pantvangiks: korterit ta maha müüa ei saa, sest keegi ei osta. "Valisin endale kõige ohutuma toa. Elan esimesel korrusel, jõuan välja hüpata. Aga ülemistel korrustel elavad samuti inimesed ja neil on väikesed lapsed."

"Kandevõime on null"

Hirmul on suured silmad, sestap kaasas "Insight" maja seisukorra sõltumatuks hindamiseks kvalifitseeritud ja kogenud insener-projekteerija Jekaterina Kriisi. Seda enam, et ta oli maja koos teiste asjatundjatega suvel vaatamas käinud. Kriisi sõnul on ta elus kõike näinud, ent midagi sellist pole ette tulnud.

Ümber maja kõndides kirjeldab ekspert irooniliselt muiates hoone rohkearvulisi puudusi. Muu hulgas komistatakse hiljuti alla pudenenud fassaaditüki otsa ja suundutakse keldrisse.

Keldris lõhnab hallituse järele, kõikjal on niiske. Kriis selgitas, et keldriruume ei õhutata, niiskus aga mõjub halvasti paekivile, millest vundament on tehtud. Segu on kohati välja uhutud ja müüritises on tohutu suured praod, millesse võib pista terve peopesa. Üks kandev tala, millele toetub maja sisesein, on paindunud kõveraks nagu banaan ja katki läinud. Taskulambi valgus paistab sellest läbi.

"Tegime siin mõõtmisi - betoon enam ei tööta, kandevõime on null, töötab ainult armatuur. Aga armatuuri korrosioon on juba vähemalt 30 protsenti," selgitas Jekaterina. Kui ta puudutab metalli, pudeneb põrandale punast rauapuru. Ajakirjaniku küsimuse peale, millel see kõik siis püsib, naeratab naine vastuse asemel laialt ja lööb risti ette. Insener seletas, et abinõud tuleb kasutusele võtta viivitamatult, kuna pole teada, kui kaua mädanenud tala veel vastu peab ning vene ruletti mängida ei tasu. Maja üldseisundi hindab ekspert avariiliseks. Mis majaga juhtub, kui roostes sarrusevardad lõplikult väsivad? See kukub kokku. "Kolm korrust. Nagu kaardimajake," võttis insener asja kokku.

Tuul puhub – rõdu kukub

Kui üks korteri sein alla vajus, hakkas Marina Garbuzova häirekella lööma ja kõikvõimalikesse instantsidesse pöörduma. Selle tulemusena külastas hoonet linnaametnike delegatsioon.

"Ehitusjärelevalve juht ütles: kui te suvel raha ei kogu ja midagi ei tee, siis hakake sügisel palvetama," rääkis Marina. Samuti maja ülevaatusel viibinud Kohtla-Järve aselinnapea Vitali Borodin neid sõnu ei mäleta, aga siiski... "Ma pole väga arg inimene, aga kui armatuur ragiseb, tuleb sellele tähelepanu pöörata," ütles aselinnapea. "Ärevust tekitab see, et kõik on nii rahulikud."

Korteriühistu esinaine Svetlana Klimova ei suuda varjata oma vastumeelsust paaniliste meeleolude suhtes. "Pretensioone on ainult Marinal. Mina ei karda. Ma ei värise õhtul voodisse minnes."

Ilmselge naudinguga näitas Svetlana saatemeeskonnale lillepeenart ja loetles viimasel ajal tehtud remonditöid, mis on küll suuremalt jaolt kosmeetilised. Ta meenutas, et kümne aasta eest oli majas asustatud ainult kolm korterit kaheksateistkümnest, majal polnud aknaid ega uksi. Praegu on pea kõigis korterites elanikud sees.

Päevinäinud Lehola 12 majakarp ei torka tõesti teiste Kohtla-Järve Ahtme linnaosa majade hulgas silma. Kerget hämmastust tekitavad ainult tühjusesse avanevad uksed hoone fassaadil – ilmselt peaksid seal olema rõdud. Ühistu esinaine jutustas, et möödunud kevadel kukkus üks neist tugeva tuulega maha. "Käis selline mürts, et ma mõtlesin: kas tõesti on sõda käes? Võite ette kujutada, kogu maja vappus," rääkis Marina. Keegi õnneks viga ei saanud. Hullema ärahoidmiseks ülejäänud rõdud lammutati, ent maja üldseisundile see seik mõtlema ei pannud.

"Kui oleksime alustanud keldri remondist, poleks keegi siia majja korterit ostnud. Kui me poleks trepikodasid korda teinud ja aknaid ära klaasinud, poleks keegi keldri nimel siia elama tulnud," selgitas ühistu esinaine.

Kuidagi seisab ju püsti

Svetlana Klimova ei usu ekspertide juttu maja avariilisest seisukorrast. "See on juba kakskümmend aastat nii seisnud. Seisab ju püsti." Tema tõrksus on seletatav asjaoluga, et hooldusfirma oleks pidanud inimesi ohust hoiatama.

Kõik need aastad on maja hooldanud Ahtme Maja, mis on lepingu järgi kohustatud tegema "tehnilist hooldust, mis hõlmab toiminguid, mille eesmärgiks on hoone tehnosüsteemide ja konstruktsioonielementide säilivus." Firma omanik Vera Leonova keeldus kaamera ette tulemast, ent väitis telefonivestluses, et mingit ohtu Lehola 12 elanikele ei ole. "Ma ei karda, et maja kuulutatakse avariiliseks. Meie töötajad on üle vaadanud, millises seisus on katus ja teised konstruktsioonid. Avariiolukordi pole majas olnud," väitis Leonova.

Hoovis kohtus ajakirjanik juhuslikult majaelanikuga, kes elab esimesel korrusel. Ta juhatas võttegrupi oma korterisse ning näitas pragusid vannitoa- ja köögiseinas. Need praod ei tekkinud eile, vaid seitse aastat tagasi, 2012. aastal. Leonova jutt sellest, et avariiolukordi ei ole, on vale.

Ühistu esinaine Svetlana Klimova ei suuda ohu reaalsust siiski uskuda. "Te ju nägite, sinna on toed paigaldatud." On tõesti, need paigaldas seesama Ahtme Maja. "Nagu näha, väga ebaprofessionaalselt. Projekteerimise seisukohast pole tugesid ollagi," võttis insener Jekaterina Kriis nähtu kokku.

Esimese trepikoja keldris toetavad toed vahelagesid, mitte seda õnnetut tala, mis püsib paigas ainult ausõna peal. Kui tala lõplikult puruneb, kukub kolm korrust keldrisse. Teiste talade all, mille seisund on samuti nutune, pole üldse mingeid tugesid. Hooldusfirma Ahtme Maja saamatusel on lihtne selgitus – Leonova sõnul pole firmas ühtegi inseneri.

Lisaks sellele, et hooldusfirma on jätnud täitmata ühe põhilise lepingupunkti, ei ole ta inimesi ohust isegi teavitanud. Ta lihtsalt ei saanud seda oma ebapädevuse tõttu teha. Ajakirjanik mainib seda Vera Leonovale. Pärast pikka pausi ohkas naine raskelt ja vastas väsinud häälel: "Järgmisel nädalal saame ilmselt otsuse kätte ja peame mingid meetmed võtma."

Otsus, mida Leonova ootab, on erakorralise ehitusauditi tulemus. Suvel tegi tehnilise järelevalve amet ettekirjutuse, et majaelanik Marina Garbuzova avalduse alusel tuleb läbi viia kontrollimine. Kogu selle aja jooksul ei liigutanud ei ühistu ega hooldusfirma lillegi. "Juriidikas nimetatakse seda kuritegelikuks hooletuseks," kehitas aselinnapea Vitali Borodin õlgu.

Raha pole, aga palvetage

Maja avariilisest seisukorrast hoolimata on insener Jekaterina Kriis veendunud, et kõik pole veel kadunud. "Inimesed peavad mõtlema oma turvalisusele ja tegema kõik võimaliku konstruktsioonide kandevõime taastamiseks." Ühistu esinaine Svetlana Klimova aga laiutab käsi – raha pole. Ta on kindel, et selles olukorras on uppujate päästmine linna asi.

"Raha pole kunagi kellelgi. See pole põhjus, et jätta asjad tegemata," vastas aselinnapea Vitali Borodin, selgitades, et linn ei saa heast peast eraisikutele raha eraldada. "Meil pole õiguslikke aluseid, et investeerida siia raha linna eelarvest."

Peagi võib ehitusaudit kinnitada Ahtme Maja ilmselget ebapädevust. Mis saab, kui maja kuulutatakse avariiliseks? Esinaine Klimova vastas: "Kui otsustate, et maja on avariiline, andke meile elamispind."

Seda ahastamapanevat ja praktiliselt väljapääsmatut olukorda oleks saanud ennetada. Seitse aastat tagasi, mil üks tala läks kõveraks ja maja muutus sisuliselt avariiliseks, oleks hooldusfirma Ahtme Maja pidanud elanikke ohust teavitama, ent ta ei teinud seda. Selle tagajärjel on tookord praktiliselt tühjana seisnud maja nüüd pea täielikult asustatud. Kas inimesed oleksid ostnud korteri majja, mis võib iga hetk kokku kukkuda? See on retooriline küsimus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: