Kommentaatorid nägid vastuolu parteide reitingute ja aktiivsuse vahel
Reedel ERR-i veebisaates äsja ilmunud erakondade reitinguid analüüsinud Turu-uuringute AS-i sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler tõdesid mitme erakonna puhul vastuolu nende populaarsuse ja aktiivsuse vahel.
ERR-i tellimusel Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitlusest selgus, et septembris hääletaks Reformierakonna poolt 32 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, suuruselt teise toetusega on Keskerakond, mida pooldas 21 protsenti, kolmandal kohal oli EKRE, kelle toetus kerkis septembris 19 protsendile. Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) toetus oli üheksa protsenti, Isamaal kuus ning parlamendivälisel Eesti 200-l viis protsenti.
Eraldusjoone aluseks on väärtused
Analüüsides seda, millist erakonda nimetasid vastajad oma teise eelistusena või millise poolt hääletamise välistasid, tõdes Kivirähk, et poliitiline eraldusjoon tekib erinevatest väärtustest.
"Kuna suurim sümpaatia on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valijate vahel, mis näitab, et praegu ei käi jaotus poliitilisel areenil mitte vasak-parem skaalal, vaid väärtuspõhiselt," rääkis sotsioloog. "Kusjuures koalitsioonierakondade vahel selliseid vastastikuseid sümpaatiad ei ole - Keskerakonna ega Isamaa valijad ei hääletaks EKRE poolt ja omavahel ka mitte," lisas ta.
Samas EKRE valijatele on praegune koalitsioon siiski kõige sobivam - nemad suhtuvad kõige suurema sümpaatiaga nii Keskerakonda kui Isamaasse.
Praegune koalitsioon võib aga kahjustada Isamaad, kuna selle valijate jaoks ei olnud meelt mööda juba eelmine koalitsioon Keskerakonnaga ja nüüd ka see koalitsioon, märkis Kivirähk.
Samost tõi esile, et tohutu muutus on toimunud valimiseelse olukorraga, kus EKRE-l on nüüd kaugelt kõige rohkem vastaseid, samas kui varasemalt oli selles positsioonis Keskerakond.
"Nagu ma ütlesin, et EKRE-st on saanud uus Keskerakond," tõdes selle peale Kivirähkk.
Reformierakonna toetus kõrge passiivsusest hoolimata
Saates osalenute hinnangul ei ole Reformierakond suurima opositsioonijõuna olnud piisavalt aktiivne ega pakkunud välja omapoolseid ideid ja algatusi.
"Kaua Reformierakonna toetuse kõrge tase säilib, millest nende kõrge reiting toitub, kuna nad ei ole ju tegelikult pildil?" küsis Kiisler. "Kas neid toetavad lihtsalt kõik need, kellele praegune valitsuse koosseis ei sobi, kuna see lihtsalt ainuke alternatiiv, sest sotsiaaldemokraate ei näe üldse," lisas ta.
"Küllap see nii on, aga kahtlemata nad võiksid ja peaksid olema rohkem aktiivsed. Võib-olla nüüd eelarvedebatis tuleb see rohkem välja," märkis Kirvirähk.
Kui peaminister Jüri Ratas on soovinud algatada maksudebati, siis seegi võiks pakkuda Reformierakonnale platvormi, lisas Kivirähk. "Aga nad pole üldse haakunud," tõdes Kiisler.
Samosti hinnangul ei oleks üllatav, kui koalitsioon soovib seda debatti pidada omavahel, kuna hea tahtmise korral saaks seda ka koalitsiooni sees etendada.
EKRE võib suurendada toetust venelaste arvelt
Kiisleri hinnangul on EKRE poliitikud selgelt pärast politsei- ja piirivalveameti juhi skandaalset vallandamiskatset muutunud oma sõnavõttudes tagasihoidlikumaks, seda näiteks valitsuse pressikonverentsidel. "Mida see tähendab EKRE valijate jaoks, kas sellega võiksid hakata uusi segmente enda külge tõmbama? Kas Isamaa kuueprotsendine reiting võib tähendada, et osa Isamaad toetanud inimesi hakkab EKRE-t toetama?" küsis ta.
Kivirähk tõdes, et Isamaa vaated on EKRE omadega üsna sarnased. "EKRE ja Isamaa on oma positsioonidelt üsna sarnased - nii Heli-Valdor Seeder, Riina Solman kui isegi Urmas Reinsalu võiksid vabalt esindada ka EKRE positsioone. Kui mõtleme Isamaa valija peale läbi aegade, siis vaevalt, et Isamaa valija esimene probleem oleks see, et pensionisüsteem tuleb ümber teha. Isamaa valija on olnud innovatiivse, areneva, lõimunud riigi poolt, Euroopa-meelne väga tugevalt. Väga võimalik, et selle kuue protsendi seas, kes on alles jäänud, tekib valijate üleminek või kattumine mingil hetkel, kui EKRE normaliseerub," rääkis sotsioloog.
"Valitsuse puhul on palju räägitud niinimetatud konna keetmisest - et millal konn aru saab, et uus normaalsuis on tekkinud. Aga võib-olla see konn on hoopis EKRE, keda parajaks keedetakse," tõdes Kivirähk.
Samost tõi esile, et EKRE toetus venekeelsete kodanike seas on kasvanud kunagiselt ühelt protsendil kuuele protsendile ning on sellisel tasemel tänaseks stabiliseerunud. "Jah, venekeelne valija toetab enne EKRE-t kui Isamaad," märkis Kivirähk.
Kiisler lisas tunnetuslikult võiks EKRE-l olla venekeelsete inimeste hõlvamiseks potentsiaali - arvestades nende väga konservatiivset suhtumist perekonnamudelisse ja Mart Helme hiljutist kriitikat ukrainlaste suunas. "See peaks avama rohkem uksi venekeelsete seas," leidis Kiisler.
Isamaa saavutused ei kajastu reitingus
Kiisler küsis, miks Isamaa toetus on ainult kuus protsenti, arvestades, et tema üks põhilubadusi - pensioni teise samba reform - on ju sisuliselt teostumas.
Samost lisas, et sama oli ka eelmises valitsuses, kus Isamaa sai suhteliselt madala toetuse baasilt hea valimistulemuse, pääses koalitsiooni ja sai esimesena oma põhilubaduse koalitsioonis tehtud - eelmine kord oli see madalapalgaliste maksuvabastus. "Pensionireform on ju populaarne rahva seas, selle toetajaid kordades rohkem kui Isamaal," märkis Samost.
"Kas võib ikkagi olla, et valijal on keeruline aru saada, mis Isamaa ja EKRE erinevus. Nad peaks näitama, et nad erinevad EKRE-st. Aga nad pole sellega vist hästi toime tulnud," tõdes Kiisler, mille peale Samost lisas, et nad "pole üldse" sellega toime tulnud.
Kivirähk meenutas jutte, et Isamaa suurim hirm olevat olla koos EKRE-ga opositsioonis ning tõdes, et ega ka koalitsioonis lihtne ei ole. "Samas ei tea, mis siis veel saaks, kui Isamaa ja EKRE oleks koos opositsioonis?" küsis Samost.
Keskkonnateema ootab üles korjamist
Kivirähk nõustus Kiisleri hinnanguga, et kliima ja keskkonnakaitse on tõusmas poliitiliselt oluliseks, kuid tõdes, et Eesti elanike jaoks ei ole see siiani oluline olnud. "Meil jäävad keskkonna ja kliima teemad ühiskonnaelu probleemide kontekstis tagaplaanile, tähtsamad on heaolu ja majanduslik toimetulek. Ka elame me suhteliselt puhtas keskkonnas ja ilmselt ei tajuta seda, mis maailma kliimaga toimub nii teravalt," rääkis ta.
"Rohelise temaatikaga on probleem, et peamised arvamusliidirid on erakonnavälised ja nad ei soovi erakonnapoliitikas kaasa lüüa. Miskipärast pole poliitilised jõud neid suutnud niimoodi angažeerida, et nad muutuksid nende kõneisikuteks," lisas Kivirähk.
Toimetaja: Mait Ots