Karl Soonpää päevik 27. septembril 1939. aastal ({{commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 27. septembril 1939 oma päevikusse:

27. sept. Kolm Vene lennukit sõidavad Tallinna kohal ja kaunis madalalt. Selter, Uluots , Piip ja Rei on Moskva sõitnud. Kuna nad on teel, pole lepingu asjus midagi uut kuulda. [Riigikontrolli teedeosakonna peakontrolör Hans] Ahven ja [sõjaväeosakonna peakontrolör Martin] Kelder käivad minu käest küsimas, kuidas lood on. Paistavad rahututena. Ütlen, et pikemalt ei või rääkida, kuid rahuleping jääb jõusse. Ka ei tangeeri Moskva soovid meie suvereniteeti. Näib, et nad ei ole just troostitud minu sõnadest. Kõlistab [August] Meerits , kes ka küsib, kuidas lood. Vastan umbes samuti kui oma ametnikkudele.

Rahva seas on ärevus, kuna keegi midagi kindlalt ei tea. Kohvikutes hirmunud inimesed on võimelised vaid üksteise hirmu suurendama. Kuuldused, üks fantastilisem kui teine, käivad ümber.


Ajaloolane Küllo Arjakas: August Merits (Meerits) oli tööstur ja pangandustegelane, Soonpää perekonnatuttav. Ta oli olnud Riigikontrolli teenistuses 1919. aastast, olles tsiviilosakonna juhataja ja 1929. aastani riigikontrolöri asetäitja. 1930–1931 oli ta majandusministri abi (asetäitja). Seejärel asus ta erateenistusse, tegutsedes panganduse, tööstuse ja kaubanduse vallas.

Septembrikriisi ajal lendasid Nõukogude sõjalennukid Eesti linnade ja ka mõne raudteejaama kohal, uurides ilmselt, kas Eesti ei ole alustanud mobilisatsiooni. Eesti relvajõududele anti käsk võõraid lennukeid mitte tulistada. "Sõjavägede staabiülem käskis veel kord juhtida tähelepanu sellele, et juhuslikkudele välismaa lennukitele ei tohi avada tuld. See täiendav korraldus tuleb kohe kõikidele asjaomastele veel kord teatavaks teha," nii kõlas Eesti sõjavägede staabi korraldus 26. septembril.[1]

27. septembril ilmus Moskvas NSV Liidu keskses ajalehes Izvestija teravasõnaline TASSi teadaanne seoses Poola allveelaeva põgenemisega Tallinnast. Teadaandes peeti "kõige tõenäolisemaks, et laeva remonditi Tallinnas, tõenäoliselt varustati kütusega ning seega anti talle võimalus põgeneda"[2].

Moskvasse saadeti uutele kõnelustele neljaliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees professor Jüri Uluots, Riigivolikogu liige, rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip (ta oli osalenud 1919/1920. aasta vahetusel Tartus Eesti delegatsioonis rahukõnelustel Nõukogude Venemaaga) ja saadik August Rei. Eesti delegatsioon jõudis 27. septembri õhtul Moskvasse. Nad sõitsid kohe Eesti saatkonnast Kremlisse läbirääkimistele. Delegatsioon ei teadnud, et just sel ajal loeti Moskva raadios ette TASSi uus teadaanne, et tundmatu allveelaev on Narva lahes uputanud Nõukogude kaubaauriku.

[1] ERA, f. 515, n. 1, s. 828, l. 25.
[2] Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni. Dokumente ja materjale. Koostanud Küllo Arjakas, Heino Arumäe, Tiit Arumäe, Rein Helme. Tln., 1989, lk. 148.

Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: