Laste vaimse tervise probleemide ennetusprogrammi ähvardab rahapuudusel lõpp ({{contentCtrl.commentsTotal}})

VEPA programmi eesmärk on arendada laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi.
VEPA programmi eesmärk on arendada laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi. Autor/allikas: freepik.com

Viis õppeaastat on Eesti koolides rakendatud Ameerikast pärit rahvusvahelist ennetusprogrammi VEPA, mille eesmärk on ära hoida laste käitumise ja vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. Praegune õppeaasta võib aga programmi rakendamisel viimaseks jääda, sest jätkamiseks pole raha.

VEPA programmi rakendatakse algklassides. Eesmärgiks on arendada laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi. Eesmärgi saavutamiseks on programmis mitmeid tööriistu nii õpetajatele kui ka õpilastele. Näiteks õpetajatel on võimalus oma ainetunni ajal kasutada erinevaid käemärke, kella ja nimepulkasid, mis võiksid aidata kaasa tunni korra tagamisele, samuti on programmis laste käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamänge ja omal kohal on ka üksteise tunnustamine hea käitumise eest. Ameerikast on VEPA programmi Eestisse toonud Tervise Arengu Instituut (TAI).

"Selle programmi kohta on Ameerikas läbiviidud mitmeid pikaaegseid uuringuid, mis on näidanud, et kui me teeme teatud tegevusi just seal seitsme-, kaheksa-, üheksa-aastaste lastega, arendame nende sotsiaalseid ja enesekohaseid oskuseid, siis see aitab neil tulevikus vältida uimastite tarvitamist ja toetab nende üleüldist heaolu," rääkis TAI nooremteadur Karin Streimann.

Streimanni sõnul on Eesti koolid VEPA programmi hästi vastu võtnud. Kui viis aastat tagasi osales pilootprogrammis 20 kooli veidi üle viiesaja lapsega, siis eelmisel õppeaastal oli programmi kaasatud ligi 40 kooli ja rohkem kui 1500 last. Streimann ütles, et programm on üle-eestiline ja selles osalevad nii väiksed kui ka suured üldhariduskoolid.

"Õpetajad tunnevad, et programm on neile abistav, see aitab neil palju lihtsamini ja mängulisemalt õppetööd läbi viia, lapsed tulevad väga kiiresti nende erinevate VEPA tegevustega kaasa. Praegu on meil pigem niipidi, et paljud koolid, kes on programmiga liitunud, on siia meile ka pikemateks partneriteks jäänud ja siis me oleme juba liikunud nende kolide toetamisel sinna suunda, et nendes koolides tekivad VEPA mentorid."

Ka uuringutele tuginedes on VEPA Eestis tulemusi andnud. Streimann tõi näiteks, et õpilased, kes on programmi kaasatud, nende käitumis- ja tähelepanuhäired vähenesid, võrreldes grupi õpilastega, keda programmi ei kaasatud.

Aga taevas päris pilvitu siiski ei ole. Nimelt, kuni järgmise aastani rahastatakse programmi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil. Mis saab aga pärast 2020. aastat?

"See on väga hea küsimus, mis edasi saab, et selle üle me ise ka ikkagi tõsiselt tunneme muret." ütles Streimann. "Praegu ei ole riigieelarvest leitud võimalusi tegevuste jätkamiseks. Meil on küll mitmeid erinevaid kohalikke omavalitsusi ja ka koole, kes on valmis siis tegevusi jätkama oma kuludest ja oma toetusega, aga meil on siiski vaja riigi poolt tagada programmilise tegevuse kvaliteet ja hindamistegevused. Meil on vaja, et mingisugune riiklik rahastus oleks tagatud ja seda praegu kahjuks ei ole. Ma ei oskagi öelda, mis edasi saab hetkel."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: