Saaremaa gümnasistid õppisid välitunnis 1944. aasta Sõrve ajalugu tundma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

75 aastat tagasi põgenes punaterrori hirmus Eestimaalt üle mere Läände ligi 80 000 inimest ning valusalt kannatas 1944. aasta sügisel ka Saaremaa, kus sakslased deporteerisid ainuüksi Sõrvest ligi 3000 sõrulast. Kõige selle meenutamiseks tehti Kuressaare kahe gümnaasiumi õpilastele ajalootund Sõrve.

Kui 75 aastat tagasi Saksa väed olid Saaremaalt taandunud, jäeti sõjatehnika Mõntu sadamasse maha, aga kaasa võeti ligi 3000 sõrulast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et neil oli paar tundi aega kohvrid valmis panna, et peame täna õhtul minema, viimased paadid-laevad lähevad. Ema arvas, et paneme kõik meie asjad kokku. Ja oli täpselt nii. Koerad, lehmad, talu - kõik jäid siia," meenutas USA-s elav Sõrvest deporteeritute järeltulija Aavo Reinfeldt.

Kolmapäeval sõitis sadakond Saaremaa gümnasisti bussiga Mõntu sadamasse ajalootundi pidama. Tundi peeti ka bussis ja õpetajateks polnud hoopiski ajalooõpetajad, vaid Saaremaa giidid.

"Räägin seda, et see kauge aeg, millest möödas ju 75 aastat, ei ole tegelikult ka täna möödas. Kui me võtame Sõrve näite, siis Sõrve elu ja olu täna on mõjutatud nii kaugete aegade sündmustest tänase päevani. Ma räägin eeskätt maa tühjenemisest," selgitas giid Aado Haandi.

Jämaja kalmistule on saarlased pannud püsti risti aga hoopis neile 3000 eestlasele-sakslasele, kes olid 22. septembril 1944 hospitallaeval Moero, kui Ventspilsi lähistel punaväelased selle punase ristiga märgistatud laeva põhja lasid.

Lisaks Mõntu sadamale tullakse Moerole pühendatud risti juurde Saaremaal igal aastal neid koledaid aegu meenutama.

Getriin ja Maike hindasid teistmoodi ajalootundi. "Esivanematest on väga vajalik teada asju. Ja eriti Eesti ajalugu, mis on haruldane ja meie jaoks tähtis," sõnasid nad.

Mathias ja Sten kinnitasid, et said Saaremaa ja Sõrve ajaloost palju teada. "Me ei saa elada tulevikus, kui me ei tea minevikku," tõdesid nad.

Midagi eriline ajalootund ka muutis - kui kalmistule läksid gümnasistid nooruslikult lõbusas meeleolus, siis sealt tuldi tagasi juba tunduvalt vaiksemate hääletoonidega.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: