"Aktuaalne kaamera" vestles inimesega, kes pärast kaheksat aastat vastuste otsimist oma sümptomitele sai raskekujulise alfa-gal sündroomi diagnoosi.

Rita on alates 2011. aastast võidelnud erinevate allergiliste reaktsioonidega. Kõik algas nahalööbega.

"Ma pöördusin ka perearsti poole, kes tegi esmased uuringud kõigile toiduainetele ja muudele allergilistele elementidele, mis neil olid olemas testid. Siis ei näidanud peale mesilasemürgi suurt midagi," ütles Rita.

Kaks aastat hiljem tekkisid juurde ka hingamisraskused. Rita oli ka haiglas uuringutel, leiti järgmised asjad, mille vastu ta allergiline oli. Ka nendest loobumine pikas plaanis ei aidanud.

"Ülemöödunud aastal oli esimest korda see, et tekkis kõriturse, mis on olnud nüüd ka mitmed korrad veel uuesti. Ma tegelikult igal aastal käisin kahel või kolmel korral, ma sain erinevaid ravimeid," rääkis Rita.

Sel suvel jõudis Rita lõpuks Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskusesse, kust sai ka diagnoosi. Alfa-gal sündroom, mis tekkis puugihammustuse tagajärjel. Sisuliselt tähendab see punase liha allergiat. Mõni patsient võib pärast diagnoosi saamist punast liha edasi süüa, aga piiratult ja töödeldult. Teised aga, nagu näiteks ka Rita, peavad sellest täielikult loobuma, et allergilisi reaktsioone vältida.

Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress selgitas. "Kui on kerge allergia ja tegemist on lööbega nahal, siis reeglina me saame natuke piirata. Aga kui on tegemist ikkagi sellise reaktsiooniga, kus inimesel algab üleüldine halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, võib-olla teadvusekadu, kõriturse, siis sellisel juhul peab alguses loobuma kõigest," rääkis Ress.

Esimene alfa-gal sündroomi diagnoos pandi maailmas alles 2007. aastal. Viimastel aastatel on seda ka Eestis diagnoosima hakatud.

"Ega me statistikat teinud ei ole, aga paari viimase aasta jooksul meie siin oma keskuses oleme diagnoosinud viit-kuut inimest, kellel on markantsemad juhud olnud. Kindlasti neid inimesi liigub meie vahel ringi, nagu ka teistegi haigustega, aga tõenäoliselt need, kellel on rasked juhused, kellel see elu kallale kipub, need pöörduvad arsti juurde," lisas Ress.

Alfa-gal sündroom võib aastate jooksul üle minna, kui inimene jälgib täpselt arsti poolt antud punase liha söömise piiranguid, aga ei pruugi.

Tervise Arengu Instituut: tegu pole viirusega

Alfa-gal sündroomi kohta on keeruline saada üleriigilist statistikat, kuna tegu pole nakkushaigusega. Tervise Arengu Instituudi puugiteadlane Julia Geller selgitas, et erinevalt puukentsefaliidist või borrellioosist, ei kanna puuk alfa-gal sündroomi puhul inimesele viirust, vaid teiselt loomalt sülje kaudu saadud süsivesiku, mida inimorganismis muidu ei ole.

"Siis tekibki allergia, kuna inimkehale see süsivesik on võõras asi ja ma ei oska öelda, kuidas seda ennustada, kui palju seda võiks levida. Teoreetilist kõik puugid kannavad seda enda sees, sest nad toituvad imetajate kehalt," ütles Geller.