Helme: dividendide tulumaksu omavalitsustesse suunamisel jääks vaesed vaesemaks ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik pakkus välja idee, et osa dividendidelt makstavast tulumaksust võiks laekuda riigi asemel kohalikele omavalitsustele, kuid rahandusminister Martin Helme sõnul saaksid rikkad omavalitsused sellise muudatusega kõvasti rikkamaks ja vaesed jääksid neist veel rohkem maha.

Viidik rääkis eelmisel nädalal "Vikerhommikus", et Eestis ei laeku dividenditulu tulumaks erinevalt tavalisest tulumaksust kohalikku eelarvesse. Ettevõtjad ei maksa aga sageli endale palka, vaid neil on õigus võtta neli korda aastas dividenditulu, millest laekub maks otse riigile.

"See on koht, kus mina teeksin olulisi korrektiive, et ka näiteks Eesti äärealadel tegutsevad ettevõtted või elanikeregistris olevad ettevõtjad saaksid kanda osa oma dividendide maksutulust kohalikku eelarvesse," sõnas Viidik. "Tean, et tõsine probleem on sellega, et Tallinn võtab enamiku rahast ära, aga printsiibis see toetaks kindlasti ka Eesti äärealasid, kas või saari, kus on hulgaliselt ettevõtlikke inimesi, kes igapäevaselt siin ei ela, aga on südamega saare küljes."

Martin Helme ütles Viidiku ideed kommenteerides ERR-ile, et selle juures on päris suured küsitavused.

"Juriidilise isiku tulumaksust ca neli viiendikku laekub Harjumaalt. See on ettevõtete peakorterite järgne arvestus. Kui sedasi raha anda, saavad rikkad KOV-id kõvasti rikkamaks ja vaesemad jäävad veelgi rohkem maha. Regionaalpoliitiliselt ei ole see hea mõte," sõnas ta. 

Helme märkis, et kui juriidilise isiku tulumaksu jaotada dividenditulu saajate elukoha kohalike omavalitsuste järgi, hakkavad omavalitsused nii-öelda rikkureid endale sisse kirjutama meelitama ning see tekitaks omavalitsuste vahel ebatervet konkurentsi.

"Dividendide väljavõtmine on raskesti prognoositav, lisades juurde veel KOV-ide vahelisest võistlusest tuleneva loterii, siis sellisel moel raha andmine väga mõistlik ei tundu," tõdes ta.

Lisaks on Helme sõnul majanduse aina süveneva digitaliseerumise järel üha vähem ja vähem võimalik määrata täpselt seda kohta, kus väärtus ja kasum tekivad.

"Kus tekib telekomiettevõtete kasum, kui neil on juhtmeid või mastid igal pool? Kus tekib elektritootjate ja gaasitarnijate kasum, kui nad pakuvad elektrit ja gaasi kõikjal? Kus tekib transpordiettevõtete kasum, kui nad veavad kaupu ja inimesi üle Eesti ja sellest väljaspool? Ettevõtete geograafiline sidumine konkreetse asukohaga on möödanik ja just selle tõttu maadlevad nii OECD, EL kui ka ÜRO digimajanduse maksustamise probleemistikuga," sõnas Helme.

Eelmisel aastal tasuti riigile dividendidelt ligi 447 miljonit eurot tulumaksu. Aasta varem oli see summa 325 miljonit eurot, 2014. aastal aga 276 miljonit eurot. Rahandusministeerium rõhutas, et tegu ei ole siiski üksnes dividendide tulumaksuga, vaid summad sisaldavad väiksemal määral ka muid makseid.

Füüsiliste isikute tulumaksust kanti möödunud aastal kohalikele omavalitsustele 78 protsenti, kuid ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Laeva sõnul kõigub see protsent eri aastatel, sõltudes sellest, kas muudetakse tulumaksuvaba miinimumi või muude tagastuste reegleid.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: