Karl Soonpää päevik 8. oktoobril 1939. aastal ({{commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 8. oktoobril 1939 oma päevikusse:

8. okt. kell 11 teatab Terras, et kell 12 on Vab. Valitsuse koosolek. Selgub, et Saksamaalt on sõitmas üks kommisjon, kes tahab korraldada saksa soost kodanikkude äraviimist Eestist Saksamaale. Seda mõeldakse teha jäädavalt. Valitsus otsustab minejad kustutada kodakondsusest.

Majandusliste vahekordade korraldamiseks luuakse meie poolt kommisjon: Markus, Varma, Tuulse, Raid, Vendt, Randma. Ülesanne, et meie majandus ei kannataks. Immobiilide ja tööstuste ülevõtmiseks pikaaegsed pantkirjad oleks soovitav. Jälgida, et varandused läheks Eesti kätesse.

Koosolekul ka kindr. Reek ja Brede. Seletavad, et eilsel koosolekul näidatud raiooni ka ei mahu kõik sissetoodavad Vene väed. Otsustatakse raiooni laiendada. Paigutuskohaks näidata rohkem avalikke asutusi: üks koolimaja Haapsalus, Pürkse ja Penijõe põllumajanduskoolid, Palivere lastekodu j.n.e. Väed tulevat maanteid mööda: osa Narvast ja osa Pihkvast. Liikuma venelased nõus nii, kuidas meie soovime – isegi öösi. Valve oleks meie peal. Rongidega ei saavat, kuna see nõuaks ca 100 rongi.

Soome on saanud ka kutse Moskva. Soomes olevat sisse kutsutud 8 aastakäiku mehi. Meeleolu olevat niisugune, et venelastele ei antavat hääga järele.

Lätisse tulevat 35.000 punaväge, peaasjalikult Jelgava raiooni. Leedusse tahetavat paigutada 100.000 Saksa piiri ligedale ja ehitada sinna kindlustusi. Vastutasuks antaks Vilno maakonnast 10 valda.

Ajame juttu Laidoneriga. Ma ütlen, et Vene nõudmine Soome vastu võiks meile olla kasulik, kuna ta toob Soome Skandinaaviast Baltikumisse, mis viimase jõude suurendab. L. on samas arvamises. Venelased tundvat huvi Soome saarte kohta, ka Hango ja Ino kindluste kohta ja päämiselt Petsamo raiooni kohta. Nad tahtvat oma suurt laevastikku ehitada Põhjameres, sest Balti meri on ju suletav.

Mina arvan, et Vene–Soome konflikti puhul viimased vahest võivad loota Rootsi abile. L. ütleb, et seda ei ole, kuna juba 1938. a. marssal Mannerheim olevat temale seletanud, et konflikti puhul Venega Rootsi jäävat erapooletuks. Ma ei tahaks seda uskuda, sest kui venelane Saaremaal ja Ahvena saartel, siis kaoks Rootsi buršui uni varsti.

Mis tulevik toob, on tume. Paistab, et vähemalt praegu Venemaa ei kavatse meie siseasjadesse segada. L. ütleb, et temal sama mulje. Meretskov on omavahel seletanud, et tema olevat oma ametikohuse tõttu, kui Leningradi ringkonna ülem, algatanud Moskvas praegust aktsiooni.

Alati olevat Venemaa tunnud enese Balti poolt ebakindlana kaitse mõttes ja nüüd olevat tema arvates kätte jõudnud soodus moment hädaohu kõrvaldamiseks. Kui ta oma plaani Vorošilovile esitanud, arvanud see, et selle küsimuse lahendamine jõuga ei ole Suure Venemaa kohane – üks nii suur ja teine nii veike – kuidas klapib siin sõda. Meretskov lisanud aga, et kui oleks olnud veel Eesti kommuuna, siis ka vist oleks küsimus lahendatud jõuu teel.

Tuleb jutt põgenikkudest – Puhkidest, Veilerist j.n.e. Laidoner ütleb, et tema siit ei lahku. Löövad maha, mis sellest – küllalt juba elatud. Ka see oleks parem lahendus kui näituseks Rydz-Smigly lugu – kuluta võeraste ukselävesid. Mulle imponeerib see sõjamehe julge jutt.

Imelikud tunded tekivad sakslaste lahkumise puhul. Eesti rahvas on 700 aastat ihkanud, et nad siit kaoks, nüüd on see kätte jõudnud. Olen kujutanud, et omal ajal tulid siia tugevad mehed raudrüüs, jõhkrad oma füüsilise jõuu ja tervise külluses. 700 aastat on nad siin oma luste rahuldanud, ära lähevad kindlaid füüsilise degeneratsiooni pitsatit kandvad inimesed, neist palju rauke ja defektseid, ka vaimlisel alal. Sic transit gloria mundi. Kõik tasub ennast kätte. Kell 18 minu pool Sikkar ja Derrik.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 7. oktoobril sai Tallinnas teatavaks Hitleri otsus kutsuda baltisakslased oma ajaloolisele kodumaale. Teate ümberasumisaktsiooni korraldamisest sai Saksa saadik Tallinnas Hans Frohwein alles 6. oktoobril. Järgnev toimus väga kiiresti: Saksa laevad olid juba merel ning seal said kaptenid käsu teha lahti pitseeritud ümbrikud, kus neile anti korraldus sõita Eesti sadamatesse ning baltisakslased peale võtta.

Juba 7. oktoobri õhtul jõudis esimene Saksa laev Pärnusse. Nii eestlastele kui ka siinsetele baltisakslastele tuli ümberasumine täieliku üllatusena ning tuhandete inimeste kiire lahkumine põhjustas uusi paanilisi kuulujutte. Ka hulk Eesti rahandus- ja majandustegelasi kaalus Eestist lahkumise võimalusi.

8. oktoobril arutas valitsus baltisakslaste ümberasumisega seonduvaid probleeme. Järgnevalt moodustati kolm Eesti-Saksa segakomisjoni ümberasumisprotokolli sõlmimiseks. Läbirääkimistesse ei kaasatud baltisakslaste esindajaid ja kogu ümberasumine – vaatamata pealtnäha oma vabatahtlikule iseloomule – oli pigem ümberasustamine.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: