Karl Soonpää päevik 14. ja 15. oktoobril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 14. ja 15. oktoobril 1939 oma päevikusse:

14. okt. Tegin korraldused raha-, teede- ja sõjaväe osakonnale sammude asjus, mis tarvilikud sõlmitud ja sõlmitavate kokkulepete asjus tähele panna venelaste tulekul ja sakslaste lahkumisel. Õhtul olid minu pool Sossi [keemik Hans Sossi, perekonnatuttav], Leo ja Derrik.

15. okt. kell 12 valitsuse koosolek. Kantakse ette Saksa leping. Mõned parandused ka nüüd veel. Algatan järgmise küsimuse. On ette näha, ja seda on toonitanud ka Sepp, et meie ainult 2–3 miljoni krooni aastas transfereerida võime. Kui aga kokkuleppes mingit vihjet sellele ei ole, et transfereerimine sünnib pika aja jooksul, siis võib Saksa pärast seletama hakata, et ta on kokkuleppe sõlminud heas usus, et ta siis juba Saksa kodanikkude varanduse kiiresti kätte saab. Praegu on meie positsioon kõvem, kuna oleme praeguses olukorras andjad. Sellepärast peaks kas kokkuleppes selle kohta midagi olema, või kui sakslased ütlevad selles asjus volitused puuduvat, siis vähemalt ühepoolne deklaratsioon tarvis sisse anda.

Toetab Kask ja vahelehüüdes ka Jürima. Sepp ütleb, et ta seda suusõnaliselt deklareerinud. Piip leiab formulatsiooni, mis lepingu kavasse võetakse – et transfereerimine ei tohi halvata meie maksubilanssi ja sünnib pikaajaliselt.

Saab teatavaks, et venelaste majutajad jõuavad Tallinna kl. 15. Õhtul tuleb Tallinna külla Vene laevastik Balti laevastiku komanderi flagman Tributsi juhtimisel.

Saksa asja kohta ütleb president, et see on hullumeelne samm, inimesi ümber istutada nii massiliselt. Kasu ei kaalu kannatusi üles – hoolimatus.

Reek informeerib, et Lätis olevat pääd tõstmas kommunistlike kalduvustega kihid. Valitsusringkonnad tugevasti häiritud. Leedus olevat olnud punaste lippudega rongikäike. Ka juutide pogromme.

Tuleb jällegi jutt N.[eeme] Ruusi käikudest. Provokatsiooni ilmet selles asjas. [Anton] Palvadre ütleb minule, et Ruusiga kaasas olnud töölisvanemad olevat pahandunud olnud Ruusi ülalpidamisest ja ütelnud viimasele suu sisse, et see asi hääga ei lõpe tal. President ja Laidoner nõuavad niisuguste nähtuste idus lämmatamist. Kui see kestab, pärast korra maksmapanek palju raskem. Kui riigi saatus kaalul, ei saa rehkendada üksiku vabaduste ja hääoluga.


Ajaloolane Küllo Arjakas: Arvestades baltisakslaste lahkumise kiirust, vormistati 15. oktoobril sõlmitud kokkulepe kui protokoll, kus mitu olulist küsimust jäeti hilisemate lisakokkulepete reguleerida. Selline kokkulepe ei vajanud ka Riigikogu heakskiitu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: