Kohalikud peavad Aaspere-Haljala vahelist viadukti riigi raha raiskamiseks
Kui kohalikud leiavad, et Narva maanteele Aaspere ja Haljala vahele viadukti ehitamine on riigi raha raiskamine, siis maanteeametis ollakse veendunud, et kahetasandilist ristmikku on kindlasti vaja, sest muidu ei pääse kohalikud enam üle neljarajalise maantee.
Tundub et Eesti riigil on raha küll – Tallinna-Narva maantee Aaspere lõigu neljarajaliseks muutmine toimub ilmselgelt täieliku priiskamisena: ehitatakse kaks suurt viadukti, teine neist mingile külavaheteele, kirjutas kohalik elanik Imbi ERR-ile.
"Kohalikes elanikes tekitab asi ikka väga palju hämmingut: algselt raisati raha, kusjuures väga palju raha mingite tobedate kummipostide peale, ja nüüd edasi lausa igasse külatee otsa viadukt. Vahekaugus kahe viadukti vahel alla viie kilomeetri, sinna vahele mahub veel jalakäijate tunnel järgmise külavahe tee otsa," kirjeldas Imbi.
Kohalike hinnangul peaks "sellise tobeda raiskamise asemel" ehitama korraliku jalgrattatee Haljalast Võsuni, kuna praegune tee on kitsas ja väga ohtlik.
Maanteeamet: ilma viaduktita läheks projekt kallimaks
Praegu on Narva maanteel Aaspere-Haljala neljarajalisel teelõigul Haljala eritasandiline ristmik ning rajamisel on teine, Aaspere eritasandiline ristmik. Kahe viadukti vahele jääb pisut üle seitsme kilomeetri.
Maanteeameti taristu arendamise osakonna juhataja Andres Urmi sõnul suletakse kõik Aaspere ja Haljala vahel asuvad samatasandilised ristmikud. See tähendab, et võimalus ületada Narva maanteed samatasandiliste ristmike kaudu kaob kogu seitsme kilomeetri pikkusel lõigul.
"Selleks, et tagada kohalikele elanikele põhimaantee ületamise võimalus ka ristmike vahelisel alal, on nähtud ette Vanamõisa riste rajamine. Seda saavad põhimaantee ületamiseks kasutada nii autoga kui ka jalgsi liiklejad, samuti põllumajandustehnika ja koolibussid," selgitas Urm ERR-ile.
Urmi sõnul tuleks juhul, kui Vanamõisa ristet mitte ehitada, teedevõrgu toimimiseks rajada mitmeid kilomeetreid uusi teid.
"Uute teede rajamine nõuab samuti rahalisi vahendeid – neid tuleb remontida ning talvel lund lükata. See kõik on kulu. Lisaks on kogujateede rajamiseks vajalik ka maa, mis läheks tee alla. Samuti pikenevad kogujateede puhul ühest punktist teise läbitavad vähemaad," rääkis Urm.
Kogujateid tuleb tema sõnul rajada ka ristega lahenduse korral, kuid märgatavalt vähem.
Maanteeamet arvestas otsuse tegemisel piirkonna maakasutust, elanike ja tõmbepunktide paiknemist ning piirkonna teedevõrku.
Kohalike soovile kasutada raha uue kergtee rajamiseks maanteeamet vastu ei tule, vaid soovitab kasutada tee ületamiseks tunnelit.
"Kergliiklejatele on Aaspere–Haljala vahelisel teelõigul võimalik ohutult teed ületada Vanamõisa riste ja Sauste jalgtee tunneli kaudu," märkis Urm.