Karl Soonpää päevik 18. oktoobril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939 oma päevikusse:

18. okt. Lehtedes ("U[us]. E.[esti]") seisab, et rahvarinne on otsustanud Riigivolikogu II abiesimeheks valida R.[udolf] Penno . Nii ka sündis. Kell 17 oli Riigikogu üldkoosolek (mõlemad kojad koos), kus [Jüri] Uluots ette kandis V. V. teadaande.

See oli kohati ilukõneline, kuid üldiselt selgesisuline ja võimaluste piirides. Selles mõttes meeldivalt erinev omaaegsest K.[aarel] Eenpalu suuresõnalisest, sisult segasest ilmaparandamise deklaratsioonist.

Üldse paistab nende paari V. V. koosoleku järele, et võrdlus Uluotsa ja Eenpalu kui koosolekute juhtijate vahel langetub esimese kasuks. Jutte (enamasti asjatuid) maast ja ilmast on vähem. Otsused tulevad kiiremini ja küllalt pretsiissed. Muidugi on koosolekuid olnud paar tükki ainult ja sellep. otsuse langetamine varajane. Elame – näeme.

Pärast koosolekut rääkisin k.-m. Traksmaaga. Ta ütles, et venelaste sissetulek on senini läinud korralikult, ööbitavat telkides. Raudteel olevat aga mõlemad senni sissetulnud ešeloonid hilinenud – üks 13 t. ja teine 10 t. Ešeloone tulevat 2 nädala jooksul 100 ümber. Juurde tuleb ka J.[aan] Tõnisson, kes teda tabanud ränga õnnetuse tagajärjel näib vananenuna ja vaiksena.

Kell 18 olin A.[ugust] Meritsa sünnipäeval. M. rääkis, et ta teadvat kindlasti, et ca 400 allkirjaga olevat läinud kohalikelt sakslastelt palve Hitlerile, et ta võtaks Baltikumi oma alla. Kui sellele vastuseks tuli Hitlerilt repatriatsioonikutse, on mitmed allakirjutajad, ka üks agar allkirjade koguja, otsustanud siia jääda. Mitmed sajatanud neid pärast.


Ajaloolane Küllo Arjakas: Uus Eesti oli valitsuse otsene häälekandja. "Rahvarinne" oli levinud lühend valitsusmeelsest ühendusest Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, mis 1938. aasta veebruaris, osalt ka tänu soodsale valimisseadusele ja opositsiooni vähestele tegutsemisvõimalustele, saavutas Riigivolikogu esimese koosseisu valimistel esikoha (koos mõnede varikandidaatidest saadikutega oli neil 65 kohta 80-liikmelises Riigivolikogus).

Peaminister Kaarel Eenpalu juhtis valitsust 9. maist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939.

Kindralmajor August Traksmaa oli sõjaministri abi (asetäitja), kes määrati ka kontaktisikuks Nõukogude baasivägede juhatusega. Nõukogude baasivägede tulek üle piiri algaski 18. oktoobri varahommikul. 18. oktoobril ja 19. oktoobri ennelõunaks ületas Eesti piiri üle 14 000 punaväelase, lisaks 54 soomusautot, 283 tanki ja 1720 autot. Juurde tuleb veel arvestada Eestisse tulnud merevägi, mille isikkoosseisu täpne suurus pole teada, sest Eestil puudus võimalus kontrollida mereväebaasidesse saabuvaid laevu.

Maaväed liikusid kahel peamisel marsruudil: Narvast üle Jägala silla Keilasse ja sealt Paldiskisse ning Ristilt Haapsallu või Lihula kaudu Virtsu ning Irboskast Võru, Tõrva, Nuia ja Pärnu kaudu Läänemaale, kust mindi edasi Eesti saartele.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: