Toetusmeetme kärpest nördinud ettevõtjad pöördusid murega rahanduskomisjoni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Eesti kaubandus-tööstuskoda ja 11 ettevõtjate esindusorganisatsiooni pöördusid riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna pole rahul valitsuse otsusega suunata ettevõtete ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit eurot teistesse valdkondadesse.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja töötatud meede on mõeldud ettevõtjatele, et nad saaksid tootmist tõhusamaks muuta ja kulusid kokku hoida. Meetmest rahastatakse nelja tegevust: teadlikkuse tõstmist, spetsialistide koolitamist, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemist ja investeerimist.

Meetme kogumaht oli algselt ligi 221 miljonit eurot, millest 110 miljonit eurot tuli Euroopa Liidult. Selleks, et meetmest toetust saada, tuli ettevõtetel teha ressursiaudit.

Eelmised taotlusvoorud avati 2017. ja 2018. aastal ning tänavu oktoobris pidi avanema kolmas investeeringute voor. 24. septembril otsustas aga valitsus suunata meetmest 39 miljonit eurot teistesse valdkondadesse ning lisaks suletakse peagi ressursiauditite toetusvoor.

Ettevõtjad leiavad, et valitsus rikkus niisuguse otsusega tööstusettevõtete põhjendatud ootusi, sest ettevõtted on toetuse saamiseks ettevalmistusi, sealhulgas rahalisi kulutusi teinud. Riik on seejuures eri vormides kinnitanud, et ressursiauditi teinud ettevõtted saavad investeeringuteks toetust taotleda.

"Lisaks on valitsuse otsus vastuolus Eesti ja Euroopa strateegiliste eesmärkidega, tehtud ilma piisava mõjuanalüüsita ning kaasamata asjakohaseid sotsiaalpartnereid ja huvigruppe," teatas kaubandus-tööstuskoda riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas.

Ettevõtjad juhtisid tähelepanu sellele, et 39 miljoni euro ära võtmisega ressursitõhususe meetmest võib jääda saavutamata 124 miljoni eurone ressursisääst ning lisandväärtuse kasv 216 miljonit eurot. Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetel võib tegemata jääda investeeringuid vähemalt 111 miljoni euro eest.

"Ettevõtjate esindusorganisatsioonid teevad ettepaneku jätkata ressursitõhususe meetmega varem kavandatud mahus ehk lisada meetmesse tagasi ligi 39 miljonit eurot ning avada esimesel võimalusel investeeringute taotluste voor," sõnas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja lisas, et Eesti ressursitõhusus on Euroopa Liidus viimasel kohal ning ilma riigi toetuseta ei pruugi olukord kiiresti paraneda.

Ettevõtjad juhtisid tähelepanu ka sellele, et ettevõtete ressursitõhususe investeeringu toetamine on kirjas ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusliidu aluspõhimõtetes.

"Kui riigil ei ole võimalik ligi 39 miljonit viia tagasi ressursitõhususe meetme alla, siis peame ikkagi hädavajalikuks teatud rahaliste vahendite eraldamist selleks, et kolmas investeeringutoetuse voor avada võimalikult kiiresti," pani Palts ette.

Kaubandus-tööstuskoda hoiatas, et kui riik peaks otsustama investeeringumeetme uuesti avada näiteks järgmisel EL-i rahastamisperioodil, võib juba olla liiga hilja, sest praegu tehtud auditid, äriideed ja plaanid on selleks ajaks aegunud ning turuolukord ja ettevõtete vajadused muutunud. Ka on hiljem keeruline ettevõtete usaldust neile suunatud toetusmeetmete vastu taastada.

Pöördumisega ühinesid Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, rõiva- ja tekstiililiit, masinatööstuse liit, trüki- ja pakenditööstuse liit, elektroonikatööstuse liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, toiduainetööstuse liit, mäetööstuse ettevõtete liit, keemiatööstuse liit, plastitööstuse liit ja elektritööstuse liit.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: